Kaks lihtsaimat viisi totaalseks muutuseks
Inimeste hetke-eelistused (loe: moed) muutuvad. Ka kodus. Mõni tunneb end hästi ainult siis, kui kõik on nii nagu enne, teine tahab sageli uut, puhast, värsket. Tuulutamise ja koristamise kõrval vajatakse ka süvapuhastust.
Pakun kaht lihtsaimat viisi, kuidas muutused kõige vähem aega ja raha nõuavad.
Viis nr 1
Vana hea arranžeering, st mööbli ümbertõstmine. Ise ma suur ümberpaigutaja ei ole, hindan eelkõige rahu ja stabiilsust, kuid koolilaps on ärgas ja ettevõtlik. Hiljaaegu tuli tal taas mõte asjad ümber tõsta. Ja mis selgus? Kuigi näis, et enam ei ole mööblil ruumis ühtki paiknemisvõimalust, saavutasime viimasel korral liiatigi parima tulemuse. Voilà! – uus lahendus on jälle avaram ja mõnusam, nii valgustuse kui ka liikumisskeemi mõttes. Väikesed puudused, mida eelmisel korral vältida püüdsime, ei kaalu üles suuri plusse.
Ühest kaalutlusest. Enne pakettaknaid oli tark lapse voodi akendest kaugemale paigutada, et vältida tuuletõmbust ja temperatuurikõikumisi, laud aga pandi ikka valguse kätte. Nüüd on kõik teisiti. Uude majja kolinud, asetasime lapse töölaua muidugi otse akna alla valguse kätte. Viga. Esiteks õhkab suurest klaasist talviti ikkagi nii palju jahedust, et lapse käsivarred kippusid laua taga raudkülmaks jahtuma. Teiseks on laps laua taga vaid pärast kooli, enamasti hämaral või isegi pimedal ajal, põhivalgustuse annab ikka laualamp. Veelgi enam, otse raamatusse langev taevavalgus on heitlik, vahel rikub oma kirkusega lausa silmi. Eriti halb, kui see otse ekraani tagant paistab.
Nüüd tõstsime laua aknast hoopis kaugemale, asetades selle alla hoopis voodi. Sest kui sealt nüüd ka jahedust õhkub, on laps vähemalt sooja teki all. Teiseks on koolilaud koos arvutiekraaniga aknast kaugel ja see on silmadele hoopis mugavam.
Viis nr 2
Seda on hea teha koos viisiga nr 1 – uus tapeet. Kui viimased kümme aastat olen eelistanud värvitud seinu, tuli nüüd tahtmine katsetada taas tapeediga. Pikkade otsingute tulemusena (jälle häda, liiga suur valik) leidus üks, mis meeldis meile mõlemale. Kahekesi kleepisime selle seina – tore ühine tegevus! Ja nagu selgus, on tuba nüüd kaks korda valgem ja kolm korda suurem.
Tapeedivalikul püüdsime eelistada pabertapeeti, peljates, et vinüül pole nii tervislik. Valik langes aga ikka vinüülile. Ja nüüd oleme veendunud, et selle kummisus mõjub seinas pigem vastupidavusena ja ka uue materjali hõng pluss tapeediliimi niiskus lahkusid ruumist kiiremini, kui kartsin. Allergianähtused ei ole süvenenud, vaid pigem vastupidi.
Hele toon osutus suurepäraseks neutraalseks fooniks, kust iga värvilaik esile tuleb. Koolilaps teostab selle taustal värvieksperimente, rühmitades värvilisi esemeid, et uurida nende vastastikust mõju. Ja muide, väike vaimukas sõnum tapeedilt, kuhu on lõpmata hulk kordi kirjutatud, et see tapeet on, mõjub tasahilju, peaaegu märkamatult, luues inspireeriva keskkonna.
Kuivõrd tapeedimaailm meie ümber on praegu enneolematult rikas, soovin teile toredaid leide. Töö võib ära teha paari tiheda päeva jooksul, ja teie lapsel on uus eluruum. Kui muutused rõõmu teevad, siis tõrjute ka koolistressi. Veel jõuab, isegi enne kooliaasta algust!z
