Kaldapealsed veerõõmud
Kuressaare uus Rüütli hotell, tervisekeskus ja eriti selle
veemõnude osa on suurepärane näide lihtsast luksusest. Luksus
ujulas ei tähenda muidugi sametit, siidi või mugavaid aksessuaare.
Omaette väärtus on hoopis võimalus ujuda ükskõik
millise ilmaga mõnusas soojas vees, hoides pilku sajakonna meetri
kaugusel merel. See laseb ujudes ennast klooriveest välja suurde ja
vabasse lainetusse mõelda. Veidi sama tunne kui Keila veekeskuses aega
veetes seinakõrgusest aknast metsavaatesse sulades. Niisiis:
metsaarmastajatest ujujatele Keila, mereinimestele Kuressaare uus keskus.
Õige veidi võtab Rüütlis pilgul hoogu maha teine
suur ja sinine, mis aknast paistab: sanatoorium Meri, mille kohmakas kastlikkus
uue ja fantaasiaküllase keskuse kõrval eriti silma hakkab. Aga see
on maitse asi – ka see minu arhitektuuriharimatule silmale laohoonet meenutav
moodne maja sai pärast ehitamist auhindu.
Künnapu ja Padriku projekteeritud suur ja sopiline Rüütli
hotelli ning tervisekeskuse hoone paigutub mõnusasti mere ja teise
Kuressaare sümboli – piiskopilinnuse, vallide ja pargi vahele.
Eriti
mõnus on seal ujuda, teades, et ainult paarsada aastat tagasi lainetas
sama koha peal päris meri. Viimati oli siin aga hoopis võsa ja
territooriumi äärest jooksis läbi roiskveekraav. Mis seal
salata, kohalikuna samas kohas puude otsas roninuna segab rõõmu
uue ja ilusa hoone üle veidi nostalgia kadunud agulimeeleolu järele.
Aga nii põneva lahendusega majale võib selle andeks
anda.
Veekeskusesse sisenedes ei teki absoluutselt spordisaali sisenemise
tunnet, pigem on õhus mõnusa ajaveetmise lubadus.
Suured hõbedased ventilatsioonitorud jooksid vähemalt minu peas
kokku allakihutamiseks mõeldud veetoruga. Taimedega ei ole õnneks
üle pingutatud, ainult basseini piirde poste on nendega veidi peidetud.
Ruumi püramiidjas kuju ja kohati lausa seinakõrgused aknad lasevad
sisse palju valgust ja tekitavad avarust.
Basseini neli 25 meetri pikkust
rada annavad ometi võimaluse niisama sulpsimise asemel ka korralikult
ujuda.
Mullivanni koha pealt tahaks aga veidi viriseda: Eesti veekeskustele
tüüpiliselt on see mõnesse villasse sobiva koduvanni
suurusega, mitte avalikku keskusesse mõeldud mullitaja. Pundi
võõraste inimeste keskele ei ole suurt tahtmist ennast
suruda.
Kui aga keskusesse üldse mindud on, siis tuleb tingimata laste
vahel ruumi teha ja suurest keeruga veetorust läbi õue alla
tuhiseda.