Nõukogudeaegsed mõlkis kaljavaadid kadusid Eesti tänavapildist iseseisvuse saabudes ning rahvas avastas koos uue ajaga plekkpurkides maailmanimedega karastusjoogid.

Suurkontsernide rõõm oli siiski enneaegne, sest Balti tootjad – sageli õllepruulijad – taasavastasid vana klassikalise kalja ning välismaiste tegijate turg kuivas kokku. Coca-Cola turuosa langes Balti riikides 40lt 23 protsendini, firma oli kahjumis. Suured tegijad reageerisid vastavalt oma seisusele, ostes Linnuse Kalja kaubamärgid ning rihtides Balti joogiga juba Aafrika turgudele.

Vana kaljaga on kihiseval joogil vähe ühist, sest globaliseerumisajastul tehakse seda Saksamaalt pärit kontsentraadist.

Baltikumi trendijook jääb siiski ellu vaid siis, kui ta kohandub kaasaja turundusreeglitega, leiab Šveitsi ajaleht.