“Kapital peab inimest teenima, mitte valitsema”

Mainekas Briti arvamusliider Geoff Mulgan (50) leiab, et riigid peaksid vabalt kättesaadavaks muutma enamiku andmebaasidest.

Suurriikide valitsused toetavad eeskätt pankasid, mis meid kriisi tõmbasid. Aga kodanikud küsivad, miks neid ei aidata. Kus on siin käärid?

Avalikkusel on igati õigus olla vihane, et pangasüsteeme aidatakse nende teenitud rahaga. Aga pankade rahasaamise ainus põhjus on see, et nad on inimesi hirmutanud: kui me raha ei saa, oleks veel hullem. Finantssektori juhtimisalane ja moraalne läbikukkumine on väga terav teema nii Suurbritannias, Islandil kui ka Iirimaal – kogu sektor muutus kiskjaks, mitte inimestele väärtuste loojaks.

Ehk just siin peitub üks oluline õppetund valitsustele?

Iga moraalisüsteemi tuum on kuldreegel “tee teistele nii, nagu sa tahad, et sinule tehakse”. Vaba turg toimib väga hästi, kui organiseerub vastavalt sellele. Asjad lähevad valesti, kui ettevõtted rikuvad seda reeglit, käituvad kiskjatena ja väärtuste hävitajatena. Finantssektor sai reeglit rikkuda osalt süsteemide keerukuse pärast. See aga suurendas lõhet inimeste vahel, kes otsuseid teevad, ning nende vahel, keda otsused mõjutavad. Turul kauplemise otsuseid langetavad inimesed ei näinud enam oma tegevuse tagajärgi. Valitsustega on sama lugu. Nad teenivad rahvast hästi siis, kui järgivad kuldreeglit kogu oma tegevuses. Kui nad on avatud oma kodanikele, kriitikale ja andmetele. Nad lähevad valele teele, kui muutuvad suletuks ja hakkavad tegutsema oma rahva vastu. Mida juhtub muide kogu aeg. Poliitikas tuleb luua täielik infovabadus – luua avalikud andmebaasid, anda kodanikele võimalus osaleda parlamendi aruteludes. Poliitiline süsteem tuleks avada poliitilisele innovatsioonile, mitte hoida seda käputäie parteide ja professionaalsete poliitikute käes. Läänemaailmas on suur huvi uue finantsmudeli vastu, mis jaotab võimu ühtlasemalt ning jagab avalikkusega infot, et vähendada inimeste ekspluateerimise riski.

Millised andmed võiksid olla kodanikele lihtsamini kättesaadavad?

Põhimõtteliselt peaaegu kõik. Valitsused koguvad meeletul hulgal andmeid demograafia, rahanduse, tervise, hariduse, muu sellise kohta. Selle kõik peaks toorandmetena avalikkusele kättesaadavaks muutma. Loomulikult anonüümselt, inimeste privaatsust kaitstes. Meil Londonis on andmebaaside koondlehekülg nimega London Datastore, mis on hea näide sellest põhimõttest. See on viinud mitmesaja uue organisatsiooni ja firma loomiseni, mis Datastore’I andmeid kasutades loovad uusi väärtusi. Näiteks saavad Londoni elanikud vaadata, kui palju raha on kulutatud nende  kodutänava“ Kapital peab inimest teenima, mitte valitsema”