Kärpeid pole veel otsustatud, pensionärid tehku erinevaid plakateid!
Väljavõte valitsuse pressikonverentsi stenogrammist 29.01.09 (eelpool viidatud tsitaat on lõpuosas).
Mart Linnart, Aktuaalne Kaamera
Härra peaminister, te ütlesite välja, et kõigepealt on vaja kindlaks teha, kui palju tuleb eelarvet kärpida, aga siiski ma oletan, et teil on ikkagi mingisugused eeldatavad võimalused nendeks kärbeteks juba laual, kust need suuremad kärped võiksid tulla. Kas te võiks need välja öelda, kuna meil on siin kõigi kolme koalitsiooni erakondade esindajad laua taga olemas.
Andrus Ansip
Kõigepealt me arutame ikkagi omavahel, missugused kärped on võimalikud ja küllap me siis teada anname, missugused need valikud on.
Põhimõtteliselt on ju ajalehed ka kirjutanud sellest. Ajakirjanikud ei ole ise välja mõelnud neid võimalikke kärbete kohti. Ega mingeid väga suuri uudiseid võrreldes ka nendest krokodillide-aegadest ei ole kuskilt tulnud. Ikka see sama valik meie ees on, mis ka aasta tagasi oli. Need erinevates kooslustes arutelud on nn krokodillid ja teised kooslused, need on kõik vajalikud, lõpuks otsustab valitsus ja Riigikogu, kust täpselt kärbitakse.
Krokodillidega oli ka ju nii, et leppisid kokku 3 miljardis, millest pärast, kui valitsus üle vaatas, jäi napp 2 miljardit järgi ja siis valitsus kärpis ikka 12 miljardit. Nii et kompetents on siiski põhiliselt valitsuses. Poliitilised eelistused, jah, need on need, milles võivad fraktsiooni juhid ja erakonna esimehed kokku leppida, kuid konkreetsed kärpe võimalused, need on ikkagi teada kõige enam Vabariigi Valitsuse ministritele.
Tõnis Lukas
Me oleme kokku leppinud, et arutame enne ja kui asjad on saanud juba mingi raami, siis astume kõik koos kolmekesi ette ja ütleme kõlava ja selge häälega, et nii on ja see on kokkulepe. Praegu ei ole aega igasuguseid linnukesi lendu lasta ja tõepoolest, üks asi on 2009. aasta eelarve, teine asi on juriidiline loogika, et aasta on juba alanud, kõik sõnumid, mis pikas perspektiivis võivad olla huvitavad, ei pruugi selle aasta kohta enam kehtida.
Aga teiselt poolt, kui me mingeid samme astume, siis need peavad olema ka jätkusuutlikud järgmise aasta eelarvet silmas pidades, selle kujundamist silmas pidades, sest järgmine aasta ei tule eelarve koha pealt sugugi mitte kergem, pigem tõusnud surve ja laekumisi arvestades võib-olla veel keerulisem. Nii et otsused on mitme aasta jaoks ette ja selletõttu tuleb ikka enne kaaluda, kui hakata siin lihtsalt lugema suvaliselt ridu.
Ivari Padar
Loomulikult ma saan aru sellest huvist, mis on täiesti võimalik, suurusjärk 8 miljardit krooni, aga see on täna väga suur spekulatsioon, mis võib olla see sisu.
Üks on selge, meil on kõigil ühine arvamus, et peame küllalt operatiivselt ja kiirelt need eelarvemuudatused tegema. Ja selle nimel, et nad saaksid operatiivselt ja kiirelt toimuda, on selge, et kõikvõimalike teemade avamine ja siis ka huvigruppide ja survegruppide aktiviseerimine kindlasti töötaks vastu sellele. Selge on see, et järgmise nädala jooksul, ma eeldan, on otsused olemas. Siis oleme me igati õieti ja ajalises piiratuses mõistlikult tegutsenud.
Andrus Ansip
Siiani on näha olnud, et ega nendest ideede väljakäimisest väga palju kasu ei tule. Mis reaktsioon ajakirjanduses tüüpiliselt on olnud? See on olnud kõigepealt idee omistamine ühele konkreetsele erakonnale ja siis selle erakonna tampimine ja idee tampimine, mitte selle idee arendamine.
Ma olen tänulik Päevalehele, kes on avaldanud Kaarel Tarandi artikli, mis on tegelikult üks hea algatus ja kus räägitakse ka siis sellest teisest pensionisambast. Aga millegipärast ajakirjaniku algatus, see nagu ei maksa mitte midagi, hea oleks tempel lüüa ühele erakonnale otsa ette.
Ma ei viskaks ka seda teise samba temaatikat lihtsalt prügikasti. Tasuks mõelda näiteks, mis tagajärjed oleks sellel, kui vähendada säästmist raskel ajal. Mitte 2 pluss 4 protsenti, 2 isikult ja 4 riigilt, vaid 1 pluss 2 protsenti. Missugused oleksid selle mõjud eelarvele, kui raskel ajal, aastaks - kaheks näiteks rakendada teist süsteemi?
Ma tean küll, mis nüüd juhtub - vot nii, Reformierakond, peaminister Ansip pakkus välja idee. See on petmine! Pätt! Ronis tasku kallale! Töörahva arvelt tahab nüüd eelarveauke lappida! Sõbrad, ega valitsus saabki ainult jagada ümber seda raha, mida maksumaksja töökad käed on riigikassase toonud. Need ei ole mitte mingisugused meie oma armsad augud, mida me nüüd lapime, vaid see on pensioni raha, see on õpetajate palk, mida on meil vaja ka sügisel välja maksta. Me peame selleks võimalused leidma praegu. Kui juhtub nii, et maksumaksja töökad käed ei too nii palju raha riigikassasse, kui õpetajate palkadeks või tuletõrjujate palkadeks või politseinike palkadeks ja pensionideks vaja on - me peame kuidagi hakkama saama siis, kuskilt me peame kärpima.
Me ei tee seda kõike lustist rahvast kiusata. Kui jätame praegu kärped tegemata, siis võib-olla läheb õnneks ja asjad ei lähegi halvaks. Aga võib-olla lõpeb meil raha ära. Me ei tea, mis olukord näiteks septembris on, reservid saavad ükskord otsa. Hea on, et meil on reservid, mida me saame praegu kasutada, aga nad ei kesta igavesti. Me ei tea täpselt, mis majandus teeb. IMF ka ei tea, ma tõin selle näite. Me peame olema valmis halvemateks arenguteks. Kui asjad kulgevad märksa paremate stsenaariumide järgi, siis me saame selle raha uuesti ringlusse lasta, mille me praegu kavatseme kärpida. Aga kindlasti ei tohi kärpida uljalt, ülearu palju, preemiat ei anta sellele, kes suudab rohkem kärpida. Kärpimine peab olema optimaalne, sest et nende suurte fiskaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb maksta küllalt ränka sotsiaalset ja poliitilist hinda. Tasakaal tuleb leida. Ma kutsuksin ajakirjanikke ka üles rohkem mõtlema sellele, mille nimel kõiki neid kärpeid tehakse. Mitte kirglikult kõiki ettepanekuid maha tampima.
Sven Soiver, TV 3
Selle pika jutu peale, et ei taha konkreetseid asju välja öelda, ma küsiks, teisest sambast te rääkisite põgusalt, aga kuidas on lood vanemahüvitisega ja pensionitõusuga? Teatud seltskond siin valmistub meeleavalduseks, tahavad teada, mida plakatitele trükkida.
Andrus Ansip
Ei, me ei ole midagi otsustanud.
Sven Soiver, TV 3
On nad reaalsed valikud või nad on kõige viimased?
Rein Lang
Tehku mitmed plakatid.
Andrus Ansip
Jah, igaks juhuks mitmed.
Tõnis Lukas
Riigieelarve seadus ette ja igale reale, artiklile plakat.
Ivari Padar
Nõuame novembrikuu palkade väljamaksmist veebruaris!
