28.11.2008, 00:00
Kas 21. sajandi katk?
Teadlased on avastanud, et rottide seas levib uus haigus, mis võib kanduda inimestele ja tekitada tõsiseid südamevaevusi.
Värskete uurimistulemuste järgi võib haigust tekitavat
bakterit kanda juba ka rändrott, kes on Euroopas, sealhulgas Eestis,
kõige arvukam rotiliik. Ajakirjas Journal of Medical Microbiology
avaldatud uuring tehti küll Euroopast üsna kaugel, Taiwanis.
Viimase paarikümne aastaga on avastatud üle 20
bakteriperekonda bartonella kuuluva liigi.
Peale südame
võivad nad inimesel kahjustada ka põrna ja
närvisüsteemi.
Hiljuti avastati uus liik bartonella
rochalimae USA naiselt, kes oli külastanud Peruud ning kelle
põrn oli suurenenud.
“Juhtum paneb muretsema, et tegu
võib olla uue, loomade kaudu leviva haigustekitajaga,” ütles
Taiwanis asuva Chung Hsingi ülikooli professor Chao-Chin Chang.
“Otsustasime uurida, kas inimeste läheduses elavad närilised
võiksid seda bakterit kanda.”
On teada, et
närilised kannavad mitut patogeenset bartonella liiki, nagu näiteks
bartonella elizabethae, mis võib põhjustada südame sisekesta
põletikku, ja bartonella grahamii, mis võib inimestel tekitada
nägemisnärvi põletikku. Kuigi täpset levikumehhanismi
veel ei teata, peavad teadlased kõige tõenäolisemaks, et
baktereid levitavad rottide seljas elavad kirbud.
Taiwani teadlased
võtsid proove 58 näriliselt, sealhulgas 53 rändrotilt, kolmelt
kodurotilt ja kahelt hiirelt. Kuus närilist kandsid mõnd bartonella
perekonna bakterit, viis neist bakterikandjast olid rändrotid. Üks
bakteritüvi, mille teadlased leidsid, oli närilistel varem
nägemata, aga ta oli väga sarnane bartonella rochalimae’ga, mis
isoleeriti USA patsiendilt.
“Et rottide valim oli
uuringus üsna väike, ei või me päris kindlalt
väita, et bartonella rochalimae’d levitab rändrott,”
ütles Chang. “Aga kindel on, et närilised levitavad mitmeid
Bartonella bakteri liike. Nii et asja tuleb igal juhul uurida.”
Changi sõnul võib just nende bakterite tekitatavatest
haigustest saada 21. sajandi katk. Katk laastas maailma 14. ja järgnevatel
sajanditel, nõudes hinnangute järgi 75 miljonit inimelu.
Katkubakterit yersinia pestis levitasid samuti rotid.
Bartonella
bakterid on tegelikult inimesi nakatanud juba aastatuhandeid. Teadlased on
avastanud bartonella quintana’t näiteks 4000 aasta eest elanud
inimese hambasäsist.
Bakteriperekond on nime saanud Peruu
mikrobioloogi Alberto Bartoni järgi, kelle avastatud liik Bartonella
bacilliformis tekitab Lõuna-Ameerikas juba inkade-eelsest ajast teada
Carrioni tõbe ehk Oroya palavikku.