Kas devalveerime krooni 15 protsenti?!
Wolfgang Drechsler
1) Eesti krooni tuleb devalveerida viivitamatult 15 protsenti. Praegu maksab 1 euro 15,65 krooni. Pärast devalveerimist võrdub 1 euro 18 krooniga.
Devalveerimine on hädavajalik, et viia krooni kurss vastavusse tema tegeliku väärtusega. On oluline, et devalveerimine jääks alla 20 protsendi - viimane on psühholoogiliselt tähtis piir.
Eesti Pank ei lase pärast devalveerimist krooni kurssi vabalt kõikuma, vaid jätab uue kursi euro suhtes kindlalt fikseerituks.
2) Palgad külmutatakse neljaks aastaks. Kui sellest ei piisa, tuleks neid vähendada kuni 15 protsenti.
See puudutab ainult üle 10 000 krooniseid palku.
Riigitöötajate palgad külmutatakse kohe. Erasektori palgatõusud maksustatakse 80protsendilise maksumääraga.
3) Valitsus asutab uue riigiasutuse, mis võtab üle maksejõuetuks muutunud inimeste eluasemelaenud.
Inimesed võivad oma kodudes mõõduka tasu eest edasi elada ja säilitavad võimaluse nende päriseks ostmiseks tulevikus.
Riik aitab ainult mõistliku suurusega kodude omanikke, kes seal ise sees elavad.
4) Eesti kasutab rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide ja Euroopa Liidu laene ainult infrastruktuuri ja muu eluks hädavajaliku rajamiseks.
5) Kui Eesti riigi sissetulekutest ei piisa enam väljaminekute katmiseks, siis kärbitakse kõiki kulutusi - välja arvatud punktis 4. mainitud erandid.
Kokkuvõttes: Kriis tabab Eestit valusalt ja olukord läheb hullemaks. Krooni kursi hoidmine võis olla õige minevikus, aga nüüd viib see sohu.
15protsendilisel devalveerimisel rajanev päästeplaan võib hetkel õnnestuda. Aga mitte siis, kui olukord Eestis ja mujal halveneb, mis juhtub peagi, kui mitte midagi ette ei võeta.
Wolfgang Drecshler on Tallinna tehnikaülikooli riigiteaduste korraline professor, rahvusvaheliselt tuntud avaliku halduse asjatundja.
Loe Drechsleri soovitusi: http://memokraat.ee/ .
Arengufond
6) Riik pakub investoritele suuri soodustusi uute ja kobedate firmade rajamisel. Aitab leida ja koolitada tööjõu, annab sobivaid maatükke ning rajab oma kulul infrastruktuure.
Uue ettevõtte esimestel tegevusaastatel võtab riik ka vähem makse. Need soodustused laienevad nii kodu- kui välismaistele investoritele.
7) Võimalikele investoritele mee mokale määrimiseks luuakse valitsuse juurde uus ametikoht - "investeeringute tsaar". Ta on Eesti Vabariigi müügijuht, kes juhib riigi mainekujundust ja läbirääkimisi kapitaliomanikega.
(Sotsid kaalusid sellise ametikoha loomist enne valitsusest väljaviskamist - nende nägemuses oleks investeeeringute tsaaritariks sobinud portfellita minister Urve Palo - EE.)
8) Dividendide tulumaksu tuleb langetada alla 21 protsendi. Vaid nii on lootust, et kapital tahab Eestisse tulla ja siia jääda. Täna saab ettevõtja puhastuluna teenitud 100 kroonist pärast maksude maksmist kätte 79 krooni. Seda on häbematult vähe!
9) Riik maksab kinni teise kõrghariduse omandamise. Paljud eestlased on õppinud ülikoolis eriala, millega pole täna enam midagi peale hakata.
10) Riik teeb maksusoodustusi firmadele, mis kriisi kiuste töötajaid ei koonda. Palkab firma aga uusi töötajaid ja koguni noori - siis on maksusoodustused seda suuremad.
Kokkuvõttes: Kriisi raskeim aeg algab eeldatavasti sügisel 2009. Valitsuse tegevus on jäänud liiga kesiseks ja aeglaseks.
Ainult riigieelarve kärpimine meid ei aita. Peame olema valmis, et
eurot me niipea ei saa.
Kuna kriis sunnib Eestit niikuinii ennast muutma,
siis teeme oma riigi konkurentsivõimeliseks.
Arengufondi nn Valge paberi koostamise töörühmas osalesid Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, majandusteadlased Urmas Varblane, Erik Terk ja Heido Vitsur, ettevõtjad Raivo Vare ja Jaan Pillesaar, riigikogu liige Taavi Veskimägi ning Arengufondist Siim Sikkut, Marek Tiits ja Ott Pärna.
Loe Valget paberit: http://www.arengufond.ee/ .
Taavi Veskimägi
11) Eestile oleks kasulik anda osa tänastest riigi ülesannetest üle uutele riikidevahelistele ühisasutustele. Näiteks võiks olla Baltoskandia Konkurentsiamet, mis tegeleks järelevalvega nii Skandinaavias kui Baltikumis.
12) Riigiametnikke tuleks roteerida ja korraldada avalikke konkursse juba täidetud ametikohtadele. Verevahetus puhastaks riigiasutused mõttelaiskusest.
13) Ekspordi suurendamiseks tuleks välisministeerium kujundada ümber eelkõige väliskaubanduse ministeeriumiks. Kui vaja, tuleb kõik praeguses majandusministeeriumis töötavad välismajanduse spetsialistid tõsta ümber välisministeeriumi.
14) Kui meil ei õnnestu kiiresti eurole üle minna, siis võtame euro paralleelvaluutana krooni kõrval ühepoolselt kasutusele. Kui majandusest 1/3 moodustav valitsussektor viiks oma tegevuse eurodesse, siis muutuks kogu Eesti majandus europõhiseks maksimaalselt kuue kuuga.
15) Saadame hulga Eesti parimaid noori ajusid välismaale õppima ja kärbime drastiliselt meie enda ülikoolide arvu. Kutsekoolid erastame ettevõtlusorganisatsioonidele ja ettevõtjatele - kes teavad, mis erialasid on tegelikult vaja õpetada.
16) Tervisekindlustuses lähme üle isikustatud tervisekontode süsteemile. See tähendab kolme sammast: a) riik maksab kinni kalli ravi, nagu operatsioonid, b) üldteenused kaetakse personifitseeritud tervisekontode kaudu, c) hambaravi ja muu sellise eest maksab igaüks ise.
17) Toetuste maksmisel hakkab riik arvestama inimese omatava varaga. Kalli Nõmme eramu või 50 hektari metsamaa omanik ei pea saama toetusi võrdselt väiksema varaga inimesega.
18) Pensionid moodustavad riigieelarvest ja SKPst juba nii suure osa, et ilma laenuta käib nende väljamaksmine üle jõu.
Kui seni on pensionärid saanud osa üldisest heaolu kasvust, siis peaks samasugune solidaarsus kehtima üldise heaolu languse suhtes.
Praktikas saaks seda teha pensionidele täiendava tulumaksuvabastuse kaotamisega või pensionäridele ravikindlustusmakse kehtestamisega. Näiteks 3000kroonise tulumaksuvabastuse kaotamisel väheneb keskmine pension umbes 10 protsenti ehk 500 krooni.
Kokkuvõttes: sügiseks võime end leida olukorras, kus suurele osale on jõudnud kohale arusaam, et euroalaga liitumise katse on luhtunud.
Eesmärgi kadumine kriisis lükkab meid veelgi sügavamasse ebamäärasusesse. Meil on vaja põhimõttelisi muutusi nii euroga kui eurota.
Taavi Ve skimägi on endine rahandusminister, riigikogu liige (IRL).
