Eesti Instituudi ülesanne on luua Eestist meeldejääv kuvand. Nad on välja andnud rea inglise, osalt ka teistes keeltes buklette, kus püütakse hõlmata hõlmamatut: paarikümnel leheküljel öelda midagi mõne Eesti kultuuriharu, eestlaseks olemise, köögi või looduse kohta. Väljaandeid jagatakse alati tasuta, sest kultuuriesinduse töö põhimõte näeb ette, et inimese majanduslikust taustast ei tohi sõltuda, kas ta saab maa kohta infot. Pool tiraaži läheb välissaatkondadele jagamiseks, aga kui vaja näiteks välismaalasest sõbrale lühidalt ja adekvaatselt selgitada mis või kes on mulk, või kust Eesti saab oma elektri, saab eksemplari ikka.

"Turismitrükiste tegijad on tavaliselt stampides nii kinni, et näiteks Lõuna-Aafrika ja Põhja-Euroopa maade bukletid on sarnased," räägivad instituudi töötajad. Nemad proovivad siis nii, et Eestit Botswana või Hollandiga segi ei aetaks. Erinevus kui eesmärk on saavutatud näiteks kitšilike fotodega (Eesti köök) või pretensioonika pealkirjaga "Eestlaseks olemine kui postmodernismi haru". Eripära taotlus päädib Hillar Metsa - Rohke Debelaki eneseiroonilise eestlasirvitusega "Hilarious Estonia", kus meie naeruväärsed küljed keeratakse nii groteskseks, et tekst saab eestlaselegi keeruline mõista. Ometi tuli just sellele tekstile positiivne tagasiside Briti kuningakoja varahoidjalt, kes olla teksti valgustuslikuks nimetanud - ju siis põtkis positiivselt inglise huumoriga.

Tekstide tase on ebaühtlane: ülevaade loodusest on igavaks muutumata asjatundlik, kirjandusajakiri küllaltki professionaalne. Enamasti on aga hermeetilisuse hirmus spetsialistide juurest pagetud ja kaldutud teise äärmusesse. Raskesti saavutatav balanss tõese-põhjaliku ja atraktiivse-loetava vahel on veel leidmata.

* * *

Kõige popima raamatukese "12 küsimust Eesti kohta" (kuues keeles, tiraaž juba sadades tuhandetes) puhul tuleb tasakaalu puudus kõige paremini välja. Silmahüppav kujundus, loov ja lõbus küsimuste valik ja lihtsalt struktureeritud info teeb selle mõnuga loetavaks. TÜ Läänemere-soome keelte professor Tiit-Rein Viitso leiab aga trükises nii palju vigu, et see annab tema arvates ettekujutuse Eestist kui Lollidemaast ja Eesti instituudi juhtidest kui inimestest, kellel on Eestist ainult ähmane ettekujutus.

Valik Viitso leitud vigu:

- Vastuses küsimusele “Millist keelt räägitakse Eestis?” seletatakse, et eesti keele sõnajärg on suhteliselt vaba: lause koer hammustas poissi tähendab täpselt sama kui koer poissi hammustas. Aga näiteks isa musitas ema pole sama kui ema musitas isa. Sellepärast on jutt vabast sõnajärjest vastutustundetu.

- Räägitakse vastastikustest laenudest riigisaksa, riigirootsi ja vene kirjakeeles, mida ei ole kunagi olnud. Rootsi keelde tõlkija on olnud teistest targem ja jätnud ära vastastikkuse, see aga ei tähenda, et rootsikeelne tõlge oleks keelelt korras.

- Esimesed vabatahtlikud, kes detsembris 1918 liitusid taganeva kaitseväega, olid 14–18 aastased koolipoisid, mitte 17 nagu bukletis kirjas.

- Keisrid on degradeeritud kuningateks, prantsuse keeles lausa Eesti kuningaks.

- Sinimustvalge sai rahvuslipuks enne 1922ndat aastat, 1525 ei ilmunud esimene eestikeelne raamat.

- Kohanimesid on tõlgetes moondatud (Seto, Võro), ajalooliste maakondade kaart ilma Läänemaa ja Järvamaata osutab ajalooteadmiste küündimatusele.

-  Pea igal perel või (rootsikeelse variandi järgi) igal eestlasel olla maal suvekodu - see on rumal vale.

* * *

Eestis kuus aastat elanud inglane Chris Long alias DJ Rhytm Doctor võrdleb enda pilti Eestist trükistest tekkinuna.

AJAKIRJAD:

Estonian Art

Kui arvestada, et tegu on kunstiajakirjaga, siis pole see visuaalselt kuigi huvitav, graafiline külg ja tüpograafia on üsna igavad. Kujundus peegeldab sisu, mis on tõsine, kuiv ja faktiderohke. Minu jaoks kujutavad faktid kõige huvitavamat osa, eriti rubriigis "Our Heritage" (meie pärand), mis keskendub teatud žanrile või teemale ajaloolisest vaatepunktist lähtudes. Ka arhitektuurialased ülevaated on meeldivad. 6/10

Estonian literary magazine

Kujundus on lihtne, ilus esikaas. Sisaldab rohkesti ülevaateid ja olemuslugusid kirjanikest, mis olid minu meelest huvitavad. Millegipärast õnnestub sellel ajakirjal uurida ja selgitada eesti vaimu paremini kui Estonian Artil, mis minu puhul ei tohiks nii olla, sest õppisin kunsti kolm aastat ja ilukirjandus on mulle vastumeelne. 7/10

ÜKSIKVÄLJAANDED:

Hilarious Estonia

See raamat teeb mulle tõeliselt meelehärmi. See on käestlastud võimalus, kuna lõbusaid illustratsioone on püütud ühendada targa jutuga. Tulemuseks on täielik segadus ilma selge sisulise formaadita ja juhuslikult laialipaisatud illustratsioonidega. Tekst lihtsalt pole naljakas ja palju kohtab halba inglise keelt, näiteks "Misses and other women. There is usually not much variety in their appearance". Mida!

Joonistused 6/10, tekst 5/10, kokku 4/10!

Estonian Cuisine

Kuna olen elanud siin mitu aastat, siis mõistan, kui raske võis olla selle brošüüri koostamine nii, et see oleks huvitav! Kujundusega on kõvasti pingutatud, kuid mõned portreed on üsna kitšilikud ja retsepte on ainult viis, millest on kahju. 5/10

Estonian Culture

Kena kujundus ja mõnus käes hoida, aga liiglühike, et anda ülevaadet eesti kultuuri kõigist külgedest! Vähem kui 200 sõna eesti kunsti ajaloo kohta? Unustatud on piltidele lisada autorid, Marko Mäetamme foto Viiralti repro kõrval ajab autsaideri segadusse. 5/10

Estonia in 1918-1940 (pealkiri halvas inglise keeles, peaks olema: Estonia from 1918-1940)

Suurepärane kaanekujundus, mis tekitab ootusi, et sees leidub veel ajaloolisi fotosid. Kahjuks ei pakuta 16leheküljelisele tekstile mitte mingit visuaalset vaheldust, ei ainsatki pilti sellest nii olulisest perioodist Eesti ajaloos! Tekst on hea, kuid puudu jääb lihtsast skemaatilisest ülevaatest tähtsamate sündmuste kohta, mis oleks viidete puhul aidanud fakte seletada. 6/10

Estonian People – Being Estonian as a Branch of Postmodernism

Vau, milline pealkiri, milline ülespuhutud ja keerukas sõnamulin! Sisu on niisama segane: väheste sõnadega püütakse palju ära öelda, tahetakse olla tark, aga sageli ollakse lihtsalt rumal (tekstis on erandeid, näiteks Andrus Kivirähki kirjatükk). Kaunilt kujundatud meeldivate portreede ja huvitava graafilise lahendusega, häirib, et kasutamata jääb suurepärane võimalus kujutada eestlasi neid stereotüpiseerimata. 6/10 tänu kujundusele.

Estonian Theatre

Lühike ja hästi kujundatud ülevaade 17. sajandist tänapäevani, vahest isegi liiga lühike, kuna teksti on ainult viis lehekülge. Ehk oleks pealkirjaks pidanud olema "Sissejuhatus eesti teatrisse". 7/10

Estonian Nature

Mõnus raamat, millel on kaks väikest puudust. Esiteks puudub Eesti kaart, kuigi muidugi leidub rohkesti viiteid erinevatele paikadele ja geograafiale. Teiseks, erialakeelt kasutatakse sageli ilma sõnaseletusteta või raamatu lõppu paigutatava sõnastikuta, mis on näiteks "voored", "moreenmaastik" ja "vallseljakud"? 8/10

Estonian Language

Minu lemmik tõsiste raamatute seast. Kui tume kaas välja arvata, pole raamatul suurt midagi viga. Väga hästi kujundatud tekst ja illustratsioonid, uskumatult laiahaardeline, kuid sellegipoolest arusaadav. Ütleb nii mõndagi selle kohta, mida tähendab olla eestlane. 9/10

A Dozen Questions about Estonia

Minu lemmik lõbusate raamatute seast. Suurepärane graafiline külg ja kujundus, raamat lausa pakatab faktidest! Ulatub ürgajaloost kuni looduseni, selgitatakse koguni, kes on mulk! Suurepärane Eestit üldtutvustav teos, peaks olema kättesaadav igale inglise keelt kõnelevale külastajale. 9/10