Kas eestlane on liiga paks?
Enamikus arenenud riikides on viimastel aastakümnetel jälgitav keskmise kehakaalu kiire tõus. Nii Austraalias, Vahemeremaades, Skandinaavias kui ka Põhja-Ameerikas on laste ja täiskasvanute Quetelet' kehamassi indeksi (KMI) keskmine tõusmas ning oluliselt kõrgem kui Eesti elanikel.
Quetelet' kehamassi indeks iseloomustab kehakaalu ja kehapikkuse suhet ja lubab võrrelda inimeste kõhnust-paksust. Selle leidmiseks jagatakse kehakaalu kilogrammide arv kehapikkuse meetrites mõõdetud ruuduga (kg/m2). On leitud, et KMI väljendab hästi kehaehitust ja rasvkoe hulka kehas. Täiskasvanute kehaehitusele hinnangu andmisel kasutatakse Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel lihtsustatud skaalat, kus madalaks KMI-ks loetakse alla 18,5 kg/m2 ja väga kõrgeks üle 40 kg/m2. Normaalse täiskasvanu KMI on vahemikus 19 kg/m2 - 25 kg/m2.
Kui vaadata eestlaste kehaehitust, siis 1989. aastal olid 18aastased noormehed enne Teist maailmasõda elanud eakaaslastest 8,6 kilo raskemad ja 8,3 cm pikemad, tütarlapsed aga 7,8 kilo raskemad ja 6,3 cm pikemad. Eesti elanike kehakaalu kiire langus algas 1991. aastal kõikides vanuserühmades. Kõige kiiremini kõhnusid noored naised, kellede KMI oli 1989. aastal 23,2 kg/m2 ja 1996. aastal oli langenud 21,2 kg/m2 ni (H. Grünbergi jt andmed). Kilodes tähendab see ligi viis kilo kergemat kehakaalu. Ülekaalulisi oli tütarlaste hulgas vaid 2,2 protsenti ja poiste hulgas 3,6 protsenti.
Eestis on kõhnus olnud alates 1990. aastate algusest edu ja atraktiivsuse sünonüüm. Eesti tütarlaste soovitud KMI on alla 19 kg/m2. Teadlased on tõestanud nii viljakuse kui ka tervise seose KMIga. Viljakus on parim neil, kelle KMI on 22 kg/m2 kandis. Kehakaalu languse ja olulise tõusuga väheneb ka fertiilsus. KMI langemisel alla 17,5 kg/m2 kaob sageli võimalus üldse rasestuda. Eestis alates 1991. aastast toimunud sündide ja abortide arvu kiire langus on olnud paralleelne naiste kehakaalu vähenemisega.
Kuigi Shakespeare on öelnud, et ilu peitub vaataja silmades, võib läbi inimkonna ajaloo kehakuju iluideaali jälgides märgata, et kõhnus ja sale figuur on ideaaliks murrangute, sõdade ja kiirete ühiskondlike muutuste ajal. Täidlus on aga atraktiivne stabiilsetes ühiskondades. Seega saaksid poliitikud kasutada elanike KMI trendi riigi stabiilsusele hinnangu andmiseks.
Eesti elanike kehaehituse trend erineb seega nn vanades Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvast ja me ei saa võtta üks-üheselt üle teiste riikide teadlaste uurimistöid. Peame teadma ja arvestama, et liigmadala KMI-ga isikud on vastuvõtlikumad nii haigustele kui ka stressile, samuti on nende järeltulijate saamise funktsioon väga sõltuv vähesest turvatundest ja ebakindlusest tuleviku suhtes. Mõlemad äärmused, nii liigväike kui liigsuur kehakaal, on tervisele ohtlikud ja KMI ning suremuse seos on J-kujuline, s.t kõrgem on suremus nii liigväikese kui ka -suure kehakaaluga inimeste hulgas.
