Tavaliselt otsustab ringkonnakohus kahtlusaluse tõkendi paari tunni jooksul. Seekord võttis kohtunik otsustamiseks ööpäeva. Iga etapp juba tosin päeva möllanud rahvusvaheliselt piinlikus skandaalis on pretsedenditu, alates kahtlusaluste isikust ja lõpetades potentsiaalselt üüratu kahjuga, mida nad mitte ainult Eesti, vaid ka lääneliitlaste saladusi väidetavalt lekitades põhjustasid.

Paljude antikangelaste puhul öeldakse, et kui mees on pea, siis naine on kael, kes seda pöörab.

Seda näikse meile kinnitavat ka kaitsepolitseist imbunud infokillud. Enne afääri algust oli Heete nimi avalikkusele tundmatu. Nüüd antakse mõista, et ehkki naise ametinimetus polnud kaugeltki nii kõlav ja karjäär rahvusvaheline nagu abikaasal, on tema roll suures sigaduses kandvam, kui esmapilgul paistab.

"Lihtne loogika on, kui oled spioon ja oma naist armastad, siis sa ei räägi talle midagi. Veel vähem räägid talle, kui sa teda ei armasta," arutleb kaitsja Sven Sillar. ENSV KGB viimase juhi Rein Sillari advokaadist poeg sattus ­Heete Simmi kaitsjaks oma sõnul juhuslikult. Samas on see juba mitmes poliitilise laenguga juhtum, kus Sillar juunior Kapoga vastakuti seisab.

Sillari väitel polnud ta varem Herman Simmist, veel vähem tema naisest midagi kuulnud. "Herman oleks isegi huvitavam kaitsta, ehkki palju keerulisem," tunnistab Sillar 24 tundi enne ringkonnakohut ühes kesklinna pubis kõrrest värsket apelsinimahla imedes. "Heete jääb õigeks," on ta oma kliendi saatuse osas optimistlik. "Nad ei saa nii segase ja umbmäärase kahtlustusega inimest kinni hoida."

Sillari jutukuse taga on kliendi tahe, kes on öelnud, et on valmis end ka meedias kaitsma. Oleks see nende teha, annaks Heete Simm kongist intervjuusid. Sillar palubki esmaspäeval Ekspressil küsimused saata, aga teatab kaks tundi hiljem, et uurija keelas naisel kõik avaldused.

Oma süütust raiub Heete Simm siiski. "Tegelikult ei ole tal mitte mingit pistmist mingi spionaažiga," vahendab Sillar. Tema meelest on Heete Simmile esitatud kahtlustuse konstruktsioon - vaimne kaasaaitamine riigireetmisele - "juriidilises plaanis väga libe".

Kolmapäeva hommikul kohtukoridoris toimunud sahmimist jälgis pisut ­eemalt pruuni tagiga vaikne noormees. Eelmisel õhtul andis Heete poeg Egon Ekspressile eksklusiivintervjuu.

31aastane mees kardab, et kohtumõistmine tuleb kinnine ja üldsus ei saagi teada, kui absurdsed on tema ema vastased süüdistused. "Minu arust on see hirmuäratav asi. Kõik mätsitakse kinni, midagi ei avalikustata," ei tea poeg, mida teha või kui das olla.

Ülemöödunud laupäeva hommikul helistas ema veel unesegasele Egonile võõralt numbrilt. Selgus, et ühe kaitsepolitseiniku omalt. "Mu esimene mõte oli, et Hermani tervisega on midagi juhtunud, sest tal oli mingi haigus," räägib Egon, kummutades samas jutu kasvajast. Ema teatas hoopis, et on Kapo poolt kinni peetud. Poeg kutsuti kaasa Pärnusse neile kuuluva korteri läbiotsimisele. "Ma ei osanud a ega o öelda. Kogu tee küsisin - milles probleem on? Aga mulle seda ei öeldudki," meenutab mees.

Samal õhtul nägi Egon ema silmast silma kodus Sauel, kui vanemate ridaelamus toimus läbiotsimine. "Saime võibolla minuti rääkida, kui mind üsna jõhkralt välja visati. Ema muretses rohkem minu pärast. Ta ütles, kõik on okei, muretse pigem oma naise ja lapse pärast." Hiljem on poeg emale Rahumäe arestimajja pakki viinud (lihtsad asjad - rätik, vett ja lugemist). Seoses kahtlustusega ei ole teda üle kuulatud.

"Algul oli Heete Simm ikka ehtsas šokis. Praegu on ta rahumeelne, adekvaatne ja analüüsiv," räägib kaitsjaadvokaat Sillar, kelle meelest tema kliendi kinnipidamine on alusetu. "Hermani jaoks on ta ainus lähedane ja kallis inimene ning teda hoitakse kinni ainult selleks, et mehel oleks maksimaalselt halb." Ka poeg ei usu, et ema oleks suure afääri niiditõmbaja. "Kindlasti ei olnud Herman Heete tuhvlialune."

Egoni sõnul leidub avaliku ristilöömise foonil siiski inimesi, kes pole peret hüljanud ja julgevad ühendust võtta. "Kellelegi ei mahu pähe, et Heete on mingi kaasaaitaja või kallutaja või mis kuradi asi... See on nii müstiline!" ägestub muidu emotsioone vaos hoidev poeg. "Kui minu ema usub Hermanisse, siis mina usun Hermanisse. See, et Herman on spioon, on nii absurdne." Aastaid sama katuse all elanuna iseloomustab ta Hermanit leebe ja seltskondliku inimesena.

Pigem on kõva pähkel tema ema. Kui Heete Simm oleks mees, siis öeldaks tema kohta Napoleoni-kasvu. Kuid vaieldamatult on see 150sentimeetrine daam üks kõrgemale pulgale jõudnud naisi muidu maskuliinses politseiladvikus. Kui Hermani puhul leidub tagantjärele tarku, kellele ei mahu pähe, kuidas maksimaalselt Harju prefektuuri tasemel võmmist sai riigisaladuste tipphoidja, siis proua kohta jätkub professionaalses plaanis vaid kiidusõnu.

Asjalik, töökas, sõbralik - korduvad hinnangud enamiku ekskolleegide jutus. Mõni lisab pisut vürtsi, nimetades Heetet kohati võimukaks ja ülbeks. Aga pisut teises kontekstis võiks seda pidada edasiviivaks tunnuseks. "Jah, oma õiguses oli ta kinni," möönab kogu elu õiguskaitses veetnud prokurör Jüri ­Kasesalu. "Politseiamet kubises intrigaanidest, aga tema küll intrigaan ei olnud," lisab teine, anonüümsust eelistav eksametnik.

Poeg iseloomustab ema väga sihikindla naisena. "Kui ta võtab pähe, siis ta teeb selle ära." Näiteks võttis soliidses eas ja sügaval sovetiajal õigusteaduskonna lõpetanud naine töö kõrvalt ette magistrikraadi kaitsmise.

Ka muidu nii kriitiline ekskomissar Koit Pikaro kiidab Heetet ülipädeva ja abivalmi spetsialistina. Mõned sahistavad isegi, et ühe politseipeadirektori ajal, kes armastas pigem häid riideid ja ilusaid autosid, oli Heete organisatsiooni sisuline juht. Tema orienteerus lõpmatute reformide ja seadusemuudatuste tõmbetuules asutuses suurepäraselt.

"Suure panuse ja suure töövõimega inimene," kinnitab teda aastakümneid tundev ekskolleeg Piret Palusoo. Tema sõnul koostas Heete Simm ise või osales suure osa õigusaktide eelnõude koostamisel, mis Politseiametist välja läksid. On huvitav kokkusattumus, et proua Simm valmistas ette näiteks seaduse, mille alusel Herman Simm saab endise politseiameti peadirektorina praegu eripensioni.

Tänu tippametnike palgale ja pensionile elasid Simmid tavapensionäridest oluliselt paremini. Peale ridaelamu Sauel oli neil kaks suvilat (millest üks on müügis), korter Pärnus, mitu päranduseks saadud maatükki Viljandimaal, Korea päritolu linnamaastur ja pisike Vene päritolu Mosse-mootoriga kaater ("See oli tema suur unistus, aga see jättis ta korduvalt merehätta," nendib poeg.)

Lisaks armastati palju koos reisida, millest tehti tuhandeid pilte. Näiteks käidi viimati kolmenädalasel puhkusel Austraalias. "Oma olemuselt on Herman sebija tüüp. Isegi kui oli vaba nädalavahetus, ei olnud nad kodus. See on müstiline, palju ta reisida võib," muljetab Egon, kes oma sõnul pigem kadestas paljureisivat kasuisa.

Heete ja Herman Simm registreerisid sajandivahetusel abielu nii, et kellelegi ei öelnud. Ka viis aastat varem, kokku kolimise ajal, oli Heete poeg ära kaitseväes. Abikaasad tutvusid Harju politseiprefektuuris, kus Herman oli prefekt ja Heete välipolitsei juht. Et emal töökoharomanss tekkis, sai poeg teada alles siis, kui Herman oli boss politseiametis.

Juba Harju Siseasjade osakonnas polnud Heete mingi mutrike: ta juhtis talitust, mis võttis liiklusrikkujatelt lube ja määras karistusi. Selle ümber liikus palju hämaraid jutte stiilis "kuidas mu tuttav juhiloa politseist tagasi tõi". "Tema oli alati aus ja korrektne," usub poeg, kelle sõnul ema luges talle juba jõmpsikana ranged sõnad peale. "Nii kui sina mingit pätti teed, siis see tuleb mulle. Seda ta rääkis ja tuletas tihti meelde."

Oma esimesest abikaasast lahutas Heete juba 80. aastate algul, kui poeg oli kolmene. Poja suhe bioloogilise isaga, kellel on uus pere ja lapsed, siiski säilis. Pigem ongi ta käinud isa jälgedes ja tegeleb autodega. "Ema oli minu jaoks liiga tark," muigab Egon. Uus "isa" ei kippunud Egonit kasvatama. "Kui emaga mingeid arusaamatusi oli, siis tema oli alati leebe ja neutraalne."

Egon möönab, et ei teadnud siis ega tea ka nüüd täpselt, kui tähtis mees Herman ikkagi oli.

"Teadsime, et on asjad, mida ta tööl teeb, millest ta rääkida ei tohtinud." Et aga mehel, kellega ta aastaid piltlikult öelda igal õhtul koos "Aktuaalset kaamerat" vaatas, oleks jälitusmaania või luurefoobiad, ta ei täheldanud. Kuulivesti tema seljas ja relvi nägi ta aastaid tagasi, kui Herman töötas politseis.

Usaldamatusest, probleemidest või koondamisplaanidest tööl kasupoeg ei kuulnud. Tema teada valmistas hoopis Herman ise ammu koju jäämist ette. "Ta on nii ammu oodanud, et nad saaksid kaks pensionäri olla ja lihtsalt rahulikult koos elada."

Selle asemel kuulas kasupoeg läinud nädala algul vapustatult, kuidas peaminister riigitelevisioonis põrutas, et Simmi-sugusele "tõprale" jääb 15 aastast väheseks. Hirm on, et kui Herman süüdi mõistetakse, ei näe praegu 61aastane mees vabadust elu lõpuni.

Herman Simmi 34aastane tütar töötab Hollandis Haagis asuvas üleeuroopalise politseiagentuuri Europol kontoris IT-spetsina. See annab skandaalile uue mõõtme. Muuhulgas tegeleb Europol rahvusvahelise pedofiilivõrgustike ja finantskuritegude uurimisega, mis oleks magus materjal kellegi šantažeerimiseks. Millega naine täpselt tegeleb, pole teada. "Tema töö spetsiifika on selline, et sellest ei räägita," salapäratseb üks samas majas töötav eestlane. Kuid väidetavasti peatati mõneks päevaks ka eestlanna töösuhe Europoliga.

Herman Simm on kahekordne vanaisa ja püüdis töösõitudel alati Haagi sattuda, et lapselapsi näha. Hetkel Eesti kurikuulsaima tegelase tütar keeldub kõigist kommentaaridest. "Minu poolt on ainult vaikus," kostab ta pärast jahmunud pausi, et ajakirjanik ta üles leidis. "Tegemist on sügavalt minu eraelulise probleemiga. Ma ei leia, et ma peaksin seda avalikult kommenteerima."

Endistest tipp-politseinikest abielupaar on mõlemad üksikkambris. Vähemasti Heete Simm pigem rõõmustab selle üle, sest öösiti võib seinte tagant kuulda ülejäänud arestimaja "klientide" kisa ja räuskamist. Kui kaua ta eeluurimise ajal sinna jääb, on selle artikli lugemise ajaks ehk juba selge.