12. mail 2008 toimus Hiinas Sichuani provintsis kaheksa-magnituudiline maavärin, milles hukkus üle 70 000 inimese. Nädal enne seda nägid elanikud tuhandeid konnasid linnatänavail. Võimud rahustasid inimesi väitega, et tegu on tavalise loomade rändega…

Hiljutise Haiti maavärina järel hakkas internetis levima turvakaamera video, mis näitas, kuidas magav koer ärkab üles ja jookseb haukudes toast. Mõni sekund hiljem algab maavärin ja toas viibiv inimene tormab välja. (Selgus, et video on tehtud siiski California maavärina ajal.)

Veest välja hüppavad mereelukad, tarusid maha jätvad mesilased, metsikult haukuvad koerad, põgenevad kassid on justkui tüüpiline olukord enne katastroofi.

Maod ärkasid enne maavärinat talveunest

Mida loomad täpselt tajuvad, on siiani selgitamata. Ühe teooria kohaselt tunnevad loomad maakoore vibreerimist enne inimesi. Teised teadlased väidavad, et loomad tajuvad elektrilisi muudatusi maa seest väljapaiskuvates gaasides. Seismoloog Roger Musson Briti geoloogiateenistusest arvab näiteks, et kivimite liikumine enne maavärina toimumist tekitab elektrilise signaali, mida loomad tajuvad.

Geoloog ja keskkonnateadlane Erik Puura nendib, et skeptikuid on palju. “Teadus pole suutnud seda küsimust lahendada. Geoloogid on senini selliseid väited tõrjunud viitega, et kui maavärinat poleks toimunud, siis oleks loomade imelik käitumine lihtsalt unustatud. Järelikult võib tegu olla psühholoogilise järelefektiga,” ütles Puura.

Puura märgib, et kuna Jaapanis on maavärina oht eriti suur, siis on jaapanlased loomi ja nende käitumist põhjalikult uurinud.

Hiinas aga jälgitakse Guangxi provintsis videokaamerate abil maofarmi. Seal on ka ette näidata ainus suurem õnnestumine selles valdkonnas.

1975. aastal andsid miljonilinna Haichengi võimud korralduse linnast evakueeruda, sest lisaks muudele geofüüsikalistele märkidele hakkasid loomad väga veidralt käituma. Kõige ebatavalisem oli, et talveunes maod tulid maa alt välja ja külmusid surnuks. Nädala pärast järgneski 7,3 magnituudiline maavärin. Tegemist oli esimese eduka maavärina ennustusega.

Paraku tuli juba järgmisel aastal tagasilöök. Tangshani 7,8 magnituudilises maavärinas hukkus ametlikel andmetel üle veerand miljoni inimese. Ehkki märgid olid olemas, polnud nad nii ilmsed nagu Haichengi puhul.

Tsunami eel pagesid loomad rannast

Seismoloog Heidi Soosalu usub, et loomade käitumisel ja loodusnähtustel, sealhulgas maavärinatel ja tsunamidel, on seos olemas. “Kui Indoneesias toimusid 2004. aastal maavärin ja tsunami, siis pagesid loomad instinktiivselt rannast kaugemale,” ütleb ta.

Soosalu sõnul võivad loomad tajuda elektromagnetilisi nähtusi: “Ma võiks ette kujutada ka seda, et suuremale maavärinale võivad eelneda pisivärisemised, mida ei suudeta päriselt mõõta, aga mida loomad tunnetavad.”

Probleem on tema sõnul selles, et sagedaste maavärinatega piirkonnas on loomade rahutut käitumist raske tõlgendada, sest võib olla ka muid põhjusi, miks loomad ärevaks muutuvad.

Zooloog Aleksei Turovski on selgitanud loomade põgenemist enne katastroofi kahe põhjusega. Esiteks loomade meeleorganite omapära – nad tajuvad infraheli ning suure vapustuse ees esineb see alati. “Heli liigub kiiremini kui vesi, eriti kiiresti liigub infraheli vees. Sestap tajusid enne Indoneesia maavärinat veeloomad, isegi millimallikad, selle ära ning läksid sügavustesse,” ütles Turovski. Teine põhjus loomade massiliseks pagemiseks on selles, et liigid panevad üksteise käitumisstruktuuri tähele. Nii hakkasid ka ülejäänud loomaliigid muretsema, kui elevandid hakkasid rannast lahkuma, ja tajusid seejärel ka ise läheneva katastroofi tohutut infrahelifronti.

Loomad võivad karvadega elektrivälja taluda

Osaka ülikooli teadlane dr Motoji Ikeya on ühena vähestest korraldanud laborikatseid, et näha, kas elektriväli või elektromagnetilised impulsid kutsuvad loomadel esile sellist käitumist, nagu on kirjeldatud maavärinate eel. Ikeya katsetes selgus, et näiteks kalad näitasid üles paanikat ja vihmaussid roomasid maa alt välja. Niisiis, reaktsioon oli sarnane.

Ikeya ütleb ühes intervjuus, et loomad võivad elektrivälja tajuda karvadega ja vool võib põhjustada muutusi mõnedes neurotransmitterites. Ta peab võimalikuks, et tulevikus saab maavärinaid ennustada elektromagnetilisi impulsse mõõtes.

USA “must lammas” on geoloog Jim Berkland, kes suudab enda väitel maavärinaid ennustada 75protsendise täpsusega. Ta jälgib juba üle 30 ­aasta kohalikest lehtedest lemmik­loomade kadumise kuulutusi. Maavärina eel kasvab põgenenud lemmikloo­made arv hüppeliselt. Berkland on kindel, et loomad tajuvad ­magnetvälja muutust.

Näiteks 22. septembril 1989 ­märkas ta, et tavapärase 15 kadunud koera asemel oli selliseid kuulutusi koguni 57. Samal ajal toimus ka muid erakordseid ­sündmusi – San Franciscos ja San­ta Cruzis olid vaalad kaldale eksinud, kodutuvid põgenenud ja Kuu Maale lähemal kui tavaliselt. 13. oktoobril avaldas kohalik ajaleht tema ennustuse läheneva maavärina kohta. Nelja päeva pärast toimus võimas seitsmemagnituudiline maavärin.

Ent konservatiivsed teadusringkonnad ei tunnista tema teooriaid.

Mõned inimesed väsivad enne maavärinat

Berkland väidab, et maavärinatele eelneb umbes paar nädalat varem hoiatussignaal, mida loomad tajuvad. Kaks­­kümmend minutit enne maavärinat toimub kinnitussignaal. See on hetk, kui hobused ja lehmad üritavad välja pääseda, koerad hakkavad ulguma jne.

Paar nädalat enne maavärinat väheneb kanade munevus ja lehmade piimatootmine.

USA riiklik geoloogiliste uuringute agentuur USGS ütleb oma kodulehel, et katseliselt korratavat seost loomade käitumise ja maavärinate vahel ei ole leitud. Samas tunnistab USGS, et loomad tunnetavad nõrka P-lainet, mis jõuab kohale mõni sekund enne tugevamat S-lainet ja tõuget. Ka mõni inimene võib tunnetada P-lainet, ­väidab USGS.

Kuid kas inimesed suudavad maavärinat pikemalt ette tajuda? Jim Berkland väidab, et skleroosi all kannatavate inimeste seisund halveneb enne maavärinat. Pärast maa värisemist aga endine olukord taastub.

Motoji Ikeya kirjutab raamatus “Earth­quakes and Animals: From Folk Legends to Science” (2004), et Jaapanis räägitakse lugu mehest, kes kaks tundi enne maavärinat seda valjuhäälselt ette kuulutas. “Mõned inimesed tunnevad enne maavärinaid erilist väsimust, kannatavad peavalu, hüsteeriahoo või hingamispuudulikkuse all,” kirjutab ta.

Andmed inimeste sellise käitumise kohta on siiski põgusad. Loomade puhul on need tema sõnul vastuvaidlematud, ehkki teadusringkondade ametlik hoiak on skeptiline.