Pettunud jänki (kellele kuulub muuseas lause "Austan Eestis kõike peale valitsuse") on ammu öelnud, et Eesti juhtparteid söövad Vene transiidiärimeeste peost. "Siin on mängus suur raha, mis toidab Eesti poliitikat," väidab Burkhardt ja täpsustab: "Mitte valitsust, vaid poliitikute eraarveid või erakondade rahakirste."

Päev enne äralendu antud teleusutluses raius Burkhardt, et tema osalusega Baltic Rail Service (BRS) poliitikute "määrimisega" kaasa ei läinud. "Oli spekulatsioone, et me pidanuks maksma poliitikutele nagu [Vene transiidifirma] Severstaltrans tegi, kuid ma ei seganud end säärasesse asja. Ameerikas on see juhtumisi ebaseaduslik," ütleb raudteemagnaat. "Keegi ei peaks andma altkäemaksu, et ausat äri teha."

 

"Nad otsustasid, et saavad meid veel korra pigistada"

Konkreetseim ja üllatavaim on Burkhardti väide, et poolteist kuud tagasi püüdis oma noosi miljarditehingust tõmmata Reformierakond. "Reformierakond palus teha ühe miljoni euro suurune annetus, et tagada nende toetus taasriigistamisele," resümeerib ameeriklane, kelle sõnul maksmisest keelduti. "Hiljem mulle öeldi, et nõuti veel poolt miljonit ja ka sellest keelduti."

Burkhardti sõnul ähvardas oravapartei vaevaga saavutatud raudtee tagasiostulepet (ja -hinda) torpedeerida. "Arvestades negatiivset situatsiooni tahtsid BRSi osanikud hädasti, et neid välja ostetaks, kui nende hinnasoovile vastu tullakse," selgitab sel nädalal Poolas viibiv Burkhardt. Riik, keda esindas majanduminister Edgar Savisaar, mõistagi soovis maksta võimalikult vähe. "Tegelikult ütles Severstaltransi juht Andrei Filatov mulle: võtke vastu, mida iganes riik teile pakub, ja olge õnnelikud, sest asjad lähevad teie jaoks aina halvemaks ja halvemaks."

Üle aasta ei ilmutanud riik mingit valmisolekut nõustuda BRSi sooviga saada oma osa eest 2,5 miljardit krooni. Et survet avaldada, hages BRS samal ajal rahvusvahelises arbitraažikohtus Eesti riiki üle viie miljardi suuruse kahjutasunõudega seoses kahjulike veotariifidega. Kuuldes õigusekspertidelt, et kohtust ähvardab tulla kallis kaotus, leppis Savisaar Burkhardti sõnul BRSi küsitud hinnaga - 2,35 miljardit pluss 150 miljonit krooni dividendidena. Esialgne kokkulepe vormistati 17. novembril.

Kuid selle kokkuleppe pidi kinnitama ja lisama 2007. aasta eelarvesse Riigikogu. "Sel hetkel otsustas Reformierakond, et nad saavad meid veel ühe korra pigistada," sedastab Burkhardt. "Nad ähvardasid Riigikogus hääletamata jätta ja arvestades, et opositsioonierakonnad kavatsesid vastu hääletada, oleks asi läbi kukkunud." Ameeriklase sõnul oli see bluff. "Ma leidsin, et Reform hääletab niikuinii poolt, sest nende Keskerakonnaga sõlmitud tehingu sisu on, et nad peavad Savisaart toetama ükskõik millises raudteed puudutavas küsimuses," leiab Burkhardt. "Selgus, et mul oli õi gus, sest Reform hääletas poolt, ehkki nende kopsaka "annetuse" nõue tagasi lükati. Tegelikult nad ei saanudki muud teha. Valitsus oleks lagunenud, kui nad oleksid mõlema erakonna jaoks nii hästi töötanud varasemast diilist taganenud."

Solvunud ameeriklase kättemaks?

"Reformi poisid panid ajastusega jube mööda," ütleb Guido Sammelselg. "Asi oli enam-vähem tehtud ja siis tulla küsima, et sa pead maksma... Rumal oli seda küsida." Väidetavasti tehti ettepanek novembri lõpus neljasilmavestluses BRSi juhtfiguuride hulka kuuluvale Jüri Käole. Kes konkreetselt küsis Eesti lähiajaloo teadaolevalt suurimat poliitsponsorlust või pistist, ei soostu ärimehed täpsustama. Võib kindel olla, et inimesi, kes nii tõsise ettepaneku teha saavad, on kitsas ring. 

Üllataval kombel ei mäleta Jüri Käo asjast üldse midagi. "Minu käest ei ole täitsa kindlasti keegi midagi küsinud," raiub Käo. Kuidas seletada Burkhardti üksikasjalikku jutustust? "Ilmselt on siin kibestumine, mis on põhjendatud. Burkhardtil on palju põhjueid olla solvunud ja ilmselt on emotsioonid lakke läinud," vastab Käo.

Guido Sammelselja mälupilt on teine. "Me arutasime seda ja keeldusime," räägib Sammelselg, kelle sõnul "toetuse" ülekandmise üksikasjadeni jutt ei jõudnud. Endine raudteeomanik möönab, et kogu juhtum on üksnes sõna sõna vastu. "Nad salgavad selle maha niikuinii. Ega seda tagantjärele tõestada pole võimalik."

Ärimehi, eriti kuues riigis raudtee erastamises osalenud Burkhardti ärritas end ettevõtlussõbralikuna reklaamiva partei nahaalsus. "Sa pead kõike - ka poliitikas - ajama viisakalt ja õigel ajal, aga mitte koos Savisaarega taguma firma kõhuli ja küsima siis raha selle eest," lisab Sammelselg. "Me oleme varem paremerakondi toetanud, kuid ega me väljapressimisele ei allu. See oli tõesti äraspidise loogikaga ja sellepärast see oli üllatav ning vastik."

Läinud teisipäeval allkirjastati SEB Ühispanga peakontori 23. korrusel aktsiatehingu viimased dokumendid. Saanud oma raha kätte, otsustas Burkhardt suu puhtaks rääkida. "Ma püüan oma Eesti sõpradele teenet teha ja öelda - inimesed peaksid üles ärkama ja nägema, mis siin toimub," teatab suurkapitalist.

Aukliku kohvri teooria

Poliitilisest rahast hakati seoses raudteega rääkima juba erastamise ajal. Viis aastat tagasi kirjutas Ekspress, et BRSi juhtfiguurid Käo ja Sammelselg lubasid kinkida valitsusliidule 20 miljonit krooni, kui nende võit saabub esimeses ringis. Kui erastamisvõit saabub hiljem, saavad Toompea mehed 15 miljonit.

Mullu novembris raudtee ostu arutelul Riigikogus kuulutas majandusminister Savisaar, et omal ajal raudtee mahamüümist toetanud erakonnad saidki BRSiga seotud ärimeestelt eri aegadel kokku 10 miljonit krooni sponsorlust. "Mina oskan sellest ainult seda järeldada, et erastamise läbi viinud erakondadele tasuti küllalt heldelt," teatas Savisaar, tuues näiteks 2003. aasta valimised, kus ühe erakonna valimiskampaania rahast pool pärines Jüri Käoga seotud firmadelt.

Kas jäi panus lubatust lahjemaks või kasvas poliitikute isu süües? Miljoni euro skandaali seletuseks on veel üks tõsiseltvõetav variant - "aukliku kohvri teooria". Ahne ks ei läinud erakond, vaid keegi sellega seotud isik. Nähes, et kaalukauss kaldub oravaparteis niikuinii taasriigistamise poole, arvas ta heaks küsida selle eest veel täiendavalt raha BRSilt. Oleks BRS maksnud, kadunuks enamik, kui mitte kogu summa vahendaja kohvri aukudesse.

Üksiküritaja avantüür pole välistatud seda enam, et mullu oktoobris paljastas Ekspress, kuidas Isamaaliidu endine juhatuse liige ja välissekretär Jaanus Reisner üritas oma heade poliitiliste sidemete abil miljoneid teenida. Viis aastat tagasi, kui Mart Laari valitsus valis välja raudtee erastamiskonkursi võitjate pundi, vahendas Isamaaliidu hall kardinal Reisner "pileteid" tollesse võidukasse seltskonda. Segastel asjaoludel aga skeem luhtus ning vahendaja Reisner ja tema kunde, suurärimees Hillar Teder käivad praegu omavahel kohut. 

Raudtee müügiga on seotud palju majandus-, poliitilisi ja julgeolekupingeid ning sellelt püüdsid ja püüavad profiiti lõigata kõik osapooled. Üha rohkem saab selgeks, et erastamisesaaga on nüansirikkam ja räpasem, kui aimata oskasime, ning selle lõppu pole näha.

Reform: ignoreerige laimu

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen on hämmastunud ja tahaks, et sellise süüdistuse puhul nimetataks konkreetseid nimesid. "Kõige ausam nende poolt oleks, kui nad ütleksid, kellega oli jutt," leiab Atonen, kes omal ajal majandusministrina kuulus ka raudtee nõukokku. "Minu teada meie erakond ei kauple üldse mingite selliste diilidega."

Atoneni sõnul tundub uskumatu ka väidetav summa: üle 15 miljoni krooni. "Ma ei tea, kui suured need summad on, aga minu arvates üle miljoni-pooleteise ei anna keegi. See suurusjärk tundub juba puhtteoreetiliselt ülepakutud." "Ei oska midagi kosta," ütleb Eesti Raudtee nõukokku kuuluv Reformierakonna juhatuse liige Rain Rosimannus, kui BRSi meeste jutt talle resümeerida. "Kõlab uskumatult."

Partei rahastamise küsimustega tegelev Reformierakonna peasekretär Kristen Michal nimetab astronoomilise pistise küsimist laimuks ja soovitab seda juttu ignoreerida. "Burkhardt nimetab kogu Eestit sisuliselt Vene riigi käsilasteks ja väited Reformierakonna osas ei erine sellest Eesti riiki halvustavast toonist. Ehkki intervjuus ütleb ta, et tema kasum oli kopsakas, mainib ta ka, et see polnud piisav. Ju siis on okas hinges," sõnab peasekretär pärast ameeriklase intervjuu lugemist. "Ülejäänut, arvan, peaks küsima Eesti partneritelt, kes Burkhardti varasema lahmimise tõttu on ka enne teenimatult halvas olukorras olnud."

Riigi kõige kallim lahutus

  • Eesti Raudtee erastamine on ligi kümne aasta pikkuseks veninud ja kohati tragikoomiliseks kujunenud saaga, mis meelitas ligi imelikke väliskonsultante (kurikuulus GIBB), veidrikest välisinvestoreid (kuulsusetult pagenud Jim Orrison), petiseid (tagaotsitav Antonio Angotti alias Tony Massei) ning kehkenpükse (Giovanni Sposato, kes lubas viia miljardi majandusministri magamistuppa).
  • Pärast esimese erastamisvooru fiaskot (võitjad osutusid bluffijateks), müüdi 66 protsenti Eesti Raudtee aktsiatest 2001. aasta märtsis paremuselt teisele pakkujale - rahvusvahelisi raudteefirmasid ja -ärimehi esindavale Baltic Rail Service'ile. Hind: üks miljard krooni.
  • Esimesed pinged imbusid avalikkusse, kui BRS tõi Eestisse üle 70 kasutatud Ameerika veduri, mis küll vedasid pikemaid ešelone, aga mille raskus lõhkus väidetavalt raudteed. Tüli lõi lõkkele, kui riik tõkestas BRSi plaani noteerida Eesti Raudtee aktsia Tallinna börsil.
  • Riik (kellel oli raudtee vähemusosalus, aga kellele kuulus nn kuldaktsia) süüdistas BRSi, et see ei täida investeerimiskohustusi ja lüpsab firmast röögatut konsultatsioonitasu. BRS sarjas riiki kahjulikult madalate veotariifide kehtestamise eest ja andis asja arbitraažikohtusse, nõudes üle viie miljardi krooni kahjutasu. Riik vastas 53miljonilise kahjunõudega.
  • "Lahutus oli paratamatus," kommenteeris majandusminister Edgar Savisaar tagantjärele. Läbi 2006. aasta peeti raudtee taasriigistamiseks läbirääkimisi. BRS küsis algul väljaostmise eest kolm miljardit krooni. Kokku lepiti 2,35 miljardi peale, mis kanti üle läinud nädala teisipäeval. Ühtlasi võtsid osapooled tagasi kõik hagid.

Miljardiküsimus: palju maksab raudtee?

  • Riik maksis Eesti Raudtee enamusaktsiate eest 2,35 miljardit krooni, lisaks saab BRS dividendidena 150 miljonit krooni. Kokku 2,5 miljardit krooni.
  • Kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit ning võttes aluseks raudtee äriplaani 2006-2010 olnuks enamusaktsiate väärtus 1,97-2,77 miljardit krooni.
  • Kaubamahtude kasvu ja uusi veolepinguid arvestades (kasv viie aastaga 50 mln tonni) olnuks enamusaktsiate väärtus 2,4-3,3 miljardit krooni.
  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettekandes valitsusele leiti, et enamusaktsiate väärtus on suurusjärgus 2,1-2,2 miljardit krooni. Arvesse ei olnud võetud  Washingtoni ja Stockholmi kohtuasju.
  • Suprema Securities analüüsi kohaselt ulatub Eesti Raudtee enamusaktsiate väärtus 3-4 miljardi kroonini.
  • Aasta tagasi hindas Tallinna Sadam enamusaktsiate väärtuseks 1,3-2,0 miljardit krooni.
  • BRS küsis esmalt 3,0 miljardit krooni.

Allikad: majandusministeerium, raudtee ostu eelnõu