Kui tsirkuses kaks klouni üksteist lõbusalt jalaga perse taovad, on see stiliseeritud ning vahva. Kui Mürka Perse kõnnib “Wremja” tegelaste seas, on see vaimukas absurd, eks ole. Aga kui anaali tehakse labaselt, on see häiriv ja madal. Eriti, kui pundis on professionaalne koomik! Milline pettumus väikekodanlastele, kes nõuavad artistilt alati ja ainult kvaliteetset nalja. Nagu rahva raha eest koolitatud kunstnikult tuleb nõuda ilusat joonistust, mitte mingit purkisittumist!

Meenutame, mida ütles Georg Otsa vaim saate alguses: “Te loodate nüüd kindlasti, et hakkame teile näitama seda, mis sai Jan Uuspõllust edasi peale seda, kui ta Tartusse jõudis. Tutkit, brat! Selle asemel otsustas Kanal 2 teile näidata ühte imelikku jama. Aga pole viga, see sobibki Kanal 2-ga kokku.”

Võib aru saada telekanali otsusest see saade lubatust hilisemale ajale paigutada. Esiteks, pole mõtet oma muhedat programmi mingi pogrommiga lõhkuda ning sadu tuhandeid vaatajaid ehmatada. Teiseks, taluvuse piiri võis tõepoolest ületada stseen, kus uuriv ajakirjanik Kärsna oli peadpidi kuivkäimlas ning sõi uurivat ajakirjandust tehes sitta. Pluss muidugi Vana Baskini rääkiv persekarv.

Kunagine kolleeg Asko Künnap tavatses mõne eriti koleda asja kohta öelda, et “see on nii halb, et see juba natuke hea ka”. Täpselt sama vormilist loogikat järgis ka “Huumorikooli” meeskond: odavad kostüümid ja grimm, lohakas kaameratöö, kehv heli jne. Kõik pidigi olema võimalikult labane. Nii vorm kui sisu. Kõik huumorinullid taandati ning headest naljadest jäi alles midagi väga häirivat, tükike sitta. “Kas see ongi eesti huumor?” pealkirjastas arvustuse Postimees.

Ei, see ei olnud huumor, püüdlus olla vaimukas. See oli huumoritegemise eneseirooniline ja kirbe mõnitamine eesti juhtiva komöödianäitleja ning tema halbade sõprade – Esto-TV Maimiku ja Tolgi poolt.

Kuna “kes ütleb” on sama oluline kui “mida öeldakse”, siis minu jaoks kõige kõditavam oli Andres Maimiku kui tähelepanuväärse kineasti ning kultuuriteoreetiku osalemine antud avantüüris stsenaristi ja näitlejana. Postimehe tibiajakirjanik ega veebi kollektiivne aju ei vaevunud mõtlema selle peale, miks kultuuritegijate eliiti kuuluv Maimik taolise pasa autor on... Äkki soovis ta midagi öelda? Millelegi tähelepanu juhtida...

Kui keegi teine Eesti eliidist – näiteks Indrek Neivelt või David Vseviov & ;nda sh; oleks koos Uuspõlluga neid sitanalju teinud, kas siis oleks retseptsioon teistsugune olnud?

* Pealkiri laenatud samanimelisest ja -teemalisest ­Postimehe 3.10.07 artiklist, autor Merlyn Uusküla