Kas see vana kõrge kuusk on 100-, 120- või 140aastane? Kas teda ümbritsev maha langenud ja sammaldunud puudega salu on vääriselupaik, kus kõik tulekski jätta nii, nagu on? Kas see salu siin, kus kasvavad segamini lepad ja kased, läheb metsakorralduskavasse kirja lepiku või kaasikuna? Kas järgmine salu, kus põhiliselt 40–50aastased kuused, millel põdrad umbes inimese rindkere kõrguselt koore ära söönud ja mis on seetõttu põletikus, läheb sanitaarraiesse? Või jäetakse puud, mis tõenäoliselt enam ei parane, edasi kasvama, sest raieküpseks saavad nad umbes 30 aasta pärast?

Kõigile neile küsimustele peab korraldaja leidma vastuse. Tema töös on üks suur abimees satelliit- või aerofoto, millel eri puuliigid paistavad eri värvides ja toonides.

Võhikule võib enne metsa minemist tunduda, et metsa kirjeldamine ehk inventeerimine on käkitegu. Kirjutad kaardil näha oleva metsakorralduskavasse ümber ja asi vask.

Kuid tegelikult on kõik hoopis keerulisem. Kogenud korraldajat teenib foto pigem orienteerumiskaardina ja tõeline töö läheb lahti alles metsas. Öeldakse ka, et koolitatud metsakorraldaja õpipoisiaeg metsas kestab kolm aastat – alles siis võib tema järeldusi usaldama hakata.

Kaks metsakorraldajat ei koosta kunagi kaht täpselt ühesugust kava. Ühel metsakorraldajate koolitusel tehti eksperiment – kõigile osalejatele jagati välja sama üksuse kaardid ja lasti neil üksteise järel metsa minna. Kui tulemused pärast kokku korjati, sai pilt väga kirju ja kõik kavad olid tõepoolest paljuski erinevad.

Vabad käed või piirangud?

Metsakorralduskava koostatakse metsas kinnistute kaupa. Kava määrab metsamajandamistööde mahu kümneks aastaks. Metsamajandamiskava võib võrrelda maja projekteerimisega: projekti teeb arhitekt ehitusseadusest lähtuvalt, projekti järgi ehitab ehitaja maja. Ka ehitusseaduses pole kirjas kõike, mida lõpuks kirjeldab konkreetse maja projekt. See ei oleks lihtsalt võimalik. Samuti ei saa metsaseaduses käsitleda kõike, mis metsas ette tuleb. Metsakorraldajad ja metsakorralduskava on üks praegu Riigikogus arutletava uue metsaseaduse põhilisi vaidluspunkte.

Seisukohad jagunevad põhimõtteliselt kaheks: omanik tahaks oma metsas talitada oma suva järgi ehk raiuda nii palju, kui seadus vähegi lubab, sest see toob raha sisse. Keskkonnakaitsjad soovivad aga ülemäära hoogsat raiumist, mis Eestis paaril viimasel aastal küll ka vaibuma hakkab, kuidagigi piirata.

Kõige otsesemalt puudutab metsamajandamiskava koostamise nõue, mis seaduseelnõu kohaselt peab toimuma omaniku algatusel ja mille koostamise kulud ta peab osaliselt katma, erametsaomanikke. Erametsa on Eestis 900 000 hektarit ja metsaomanikke arvatavasti umbes 75 000 (kui arvestada, et kinnistu keskmine suurus on 12 ha).

Metsakorralduskava nagu jutukas

StoraEnso Eesti metsandusjuht Indrek Tust nimetab metsakorralduskava varade arvestusraamatuks. See peaks andma metsaomanikule nõu, milliseid töid tal tuleb oma metsas teha. "Ei oska soovida kavalt midagi enamat, kui ta täna pakub – metsaomanikule saab ta väga ruttu arusaadavaks ning metsamehele on ta nagu jutukas: kirjaniku – metsakorraldaja usutavus selgub üsna ruttu metsa nähes," ütleb Tust.

Metsamajandamiskava koostab litsentseeritud metsakorraldaja. Litsentse on Eestis välja antud umbes sada. Tõsisemaid tegijaid erametsas on 40. Kava maksab 100 krooni välitöö hektari eest pluss kava koostamise eest 500–700 krooni.

Kava kehtestab ehk kinnitab keskkonnaministeeriumile alluv metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Alles siis võib omanik langil raiuma hakata. Kehtestaja võib kava ka tagasi lükata. Siis tuleb see uuesti koostada.

Metsakorraldus ei ole Eestis mingi uudne nähtus. Sellega on tegeldud sajandeid. Läinud sajandi alguseks olid korraldatud peamiselt riigimetsad, kuid korralduse pidid laskma teha ka erametsaomanikud, kui nad kavandasid suuri raieid. Metsakorraldus tõuseb eriti esile, kui metsanduses on pöördelised ajad.

Aastal 1998 võeti vastu praegune metsaseadus, mida on hiljem korduvalt parandatud. See seadus muutis metsamajandamiskava soovituslikuks. Raiemahtu piirati põhimõtteliselt seadusega: seal oli kirjas puistu raievanus ja keskmine rinnasdiameeter (puistu kõikide puude diameetrite keskmine mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt maapinnast). Kuna keskmiste näitajate määramine võib olla manipuleerimise objekt, jäid metsaomanikule üsna vabad käed raiuda kõike, mida seadus vähegi lubas.

Järgnenud neli-viis aastat olidki uue iseseisvusaja raiemahtude tippaeg, mil üleraie ulatus eri andmetel kuni kolme miljoni tihumeetrini aastas.

Omaniku tegevuse piiramine põhiseadusega vastuolus?

2004. aastal muudeti metsamajandamiskava raietingimusena uuesti kohustuslikuks. Praegu on nii kavade tellija kui ka kehtestaja riik, kes ei suuda aga endale võetud kohustust täita.

Möödunud aastal pöördusid metsaomanikud ja -töösturid metsamajandamiskava asjus õiguskantsleri poole. "Olukord, kus riik ei suuda tagada isikutele metsamajandamiskavasid, kuid on kava olemasolu seadnud metsaraie lubamise eeltingimuseks, on ebaproportsionaalselt riivanud isiku põhiseaduse paragrahvis 32 sätestatud omandiõigust," oli õiguskantsleri järeldus.

"Aastavahetuse seisuga oli majandustegevus 80 protsendis erametsades blokeeritud, kuna polnud kehtestatud kavasid," ütleb Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv. "Asi on läinud absurdini – metsi inventeeritakse talvel sügava lumega jne." 

Kuid ekstreemsetes ilmastikuoludes lasevad metsi inventeerida need omanikud, kellel kiire saega metsa minna.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Erik Kosenkranius tunnistab, et riik ei suuda oma ülesannet sajaprotsendiliselt täita. Metsaomanikele, kes majandamiskavad ise tellivad, makstakse seetõttu toetust. Sihtasutusega Erametsakeskus sõlmis ministeerium tänavu lepingu seitsme miljoni krooni peale, millest osa lähebki sellisteks toetusteks.

Uus seadus tuleb kohe

Asi, millest metsatöösturid ja -omanikud õiguskantsleri järeldusega seoses rääkida ei taha, on see, et looduskaitse seisukohast pidas õiguskantsler metsamajandamiskava nõuet täiesti õigustatuks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda tegi Riigikogu keskkonnakomisjonile uue seadusega seoses avalduse, milles märgitakse: "Metsakorraldajale ja kava kehtestajale peab jääma seadusest tulenev õigus ning kohustus teha keskkonnakaitselistele ja metsamajanduslikele argumentidele toetudes metsakasutuse kitsendusi, et tagada puiduvaru jätkusuutlik ja juurdekasvuga võrreldav kasutamine."

Metsaomanikud ja -töösturid ei jäta siiski jonni. Nende nõudmisel saatis keskkonnakomisjon seaduseelnõu õiguskantslerile ülevaatamiseks, muuhulgas ka metsakorralduskavade küsimuses. Vastus saabub ilmselt mai alguses ja suure tõenäosusega võetakse uus metsaseadus vastu tänavu esimesel poolaastal. Millisel kujul, on veel lahtine.

Kohtuasi:
metsaomanik kehtestaja vastu

Läinud aastal andis metsaomanik Kasper Oper kohtusse Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse, sest polnud rahul tema firmale Cardinal Järvamaal kuuluval viiel maaüksusel kehtestatud metsamajandamiskavadega.

Eriti häiris omanikku, et üheski vaidlustatud otsuses ei olnud välja toodud järgmise kümne aasta lubatavate raiete maksimaalseid mahte hektarites raieliikide lõikes.

Kohtuasja sisu oli selles, et vaidlusalused kavad olid koostatud ajal, mil need olid veel soovituslikud. Kuna omanik soovis oma metsas teostada raiet ja seadus oli selleks ajaks muutunud, pidi ta esitama kavad metsauuenduskeskusele kehtestamiseks. Kaebajad taotlesid neil kinnistutel eelolevaks viieks aastaks koos juba tehtud lageraietega 43,2 ha lagedaks raiumist, mis moodustas metsamaa üldpindalast 69protsenti. Kohus leidis, et seda ei saa pidada säästlikuks metsakasutuseks.

Kohtuotsusest võib järeldada ka seda, et kolmnurk metsaomanik-metsakorraldaja-kehtestaja peab omavahel suhtlema. Eelkõige on metsaomanikul õigus teha metsakorraldajale ettepanekuid ning samas metsakorraldaja peab talle oma otsuseid seletama.