Kas WAPiga saab raha teenida?

Uudiste lugemine ja e-posti vaatamine on levinud WAPi kasutusviisid. Aga meelelahutuse eest on tarbija valmis ka maksma.

Kust tuleb WAPis raha? WAP-teenuste puhul on põhimõtteliselt võimalik raha teenida kahest kanalist:

• andmesideühendusest (olgu selleks siis GSMdata või GPRS),
• WAP-teenuste sisust, mida kasutaja WAPleheküljel loeb. Sisu alla kuuluvad uudised, ilmateade, e-mailiteenused, kalender, tasklist, päevahoroskoop, päevanali, SMS-teenused, meelelahutus, mängud jne jne.

Andmesideühenduse eest kasseerib raha mobiilsideoperaator. GSM-data ühenduse puhul maksab iga WAP-teenuste kasutamisele kuluv minut konkreetse hinna. GPRSi puhul maksustatakse kasutaja allalaaditud mahu pealt.
Sisu puhul debiteeritakse kasutajat WAPi vahendusel tarbitud teenuse eest – tasulised infopäringud, SMSi kaudu automaatselt saadetavad teenused või mingite teenuste/kaupade tellimine WAPi kaudu. Loomulikult on kõikide sisutootjate huvides oma teenuste müügiga raha teenida. Täpselt samamoodi küsitakse raha ka internetis – näiteks BNSi uudiste eest, Gartner Groupi case study'de eest jne.

I-MODE VERSUS EUROOPA/EESTI MUDEL. Tehniliselt on WAPi puhul väga keeruline jagada andmesideühenduse eest teenitavat raha. Nimelt on raske kontrollida, kelle teenuseid ja mis mahus kasutaja WAP-sessiooni kestel tarbis. See on üks põhjus, miks täna ei ole Eesti mobiilioperaatorid väga altid sisuteenuste pakkujatega andmesidest teenitavat kasumit jagama.

I-mode ehk nn Jaapani mudel mobiilsete sisuteenuste pakkumisel oli algusest peale teine. Sealsed mobiilioperaatorid pakkusid kohe sisuteenuse tootjatele tulujagamist põhimõttel 80/20, kus väiksem osa jääb operaatorile. Tulemus: sisutootjatel on stiimul sisu pakkuda; kasutajatel on, mida kasutada. Jaapanis installeeritakse sisuteenuste lingid juba tehases telefoni menüüdesse ning nende menüükohtade pärast käib sisuteenuste pakkujate vahel äge võitlus. Jaapanit ja Eestit eristab muidugi mastaap ja meil ei saaks Jaapani mudel toimida. Teenitav kogutulu on tänase turuseisuga niivõrd väike, et 80/20 jagamisprintsiip oleks mobiilsideoperaatorile äriliselt kahjulik.

Küll aga on sisuteenuse pakkujad kogu Euroopas (kaasa arvatud Eestis) pikka aega otsinud võimalust teatud sisuteenuseid WAPis maksustada ja selle eest raha teenida. Süsteemi, mis seda võimaldaks, nimetatakse content billing systemiks. Esimesena (ja tänaseni ka ainsana) tõi 2002. aasta jaanuaris content billing systemi kommertsteenusena Eesti ja Euroopa turule Eesti firma Trigger Software. Praegu kasutab seda ka TELE2 WAP-portaal kuue teenuse pakkumiseks.

Kliendi jaoks on see lisaväärtusega teenus, mille eest ta on valmis kukrut kergendama. Tehniliselt näeb asi välja nii, et kliendilt küsitakse, kas ta tahab kasutada konkreetset teenust konkreetsetel hinnatingimustel. Kliendi nõusolekul avatakse teenus või saadetakse talle soovitud informatsioon, arve selle eest ilmub aga järgmisel kuul kliendi mobiiltelefoni arvele. Seega on Eestis olemas reaalne võimalus sisutootjal oma teenuse eest WAPiga raha teenida. Konkreetne content billing system võimaldab praktiliselt kogu WAPis pakutava sisuteenuse maksustamist. Selleks võib olla nii WAP-teenus (info, aga ka meelelahutus) kui ka SMSteenus (näiteks saab inimene börsilt SMSi, kui teda huvitav aktsia on langenud või tõusnud teatud tasemeni). Saab näiteks tellida pileteid, osta juurdepääsu veebis muidu tasulistele teenustele (siia sobib jälle tasulise uudisteportaali näide), saada juurdepääsu populaarsele mängule jne jne.

KUS ON RAHA? Eespool toodut lugedes tekib kindlasti paljudel sisuteenuste pakkujatel kohe mõte hakata ka enda teenuseid kärmelt WAP-protokolli vahendusel pakkuma. Sest siiani pudelikaelaks olnud tehniline lahendus arveldamiseks on olemas. Nüüd tuleb välja selgitada see, milleks tavakasutaja WAPi Eestis üldse pruugib. Võimalus käigult uudiseid vaadata ja oma e-postkastil WAPi kaudu silma peal hoida toob inimesi ikka ja jälle tagasi WAPi kasutama. Aga eelkõige on meelelahutus see, mille eest tarbija on valmis ka teatud tasu maksma. Praegu kuuluvad siia ennekõike WAP-mängud, aga näiteks ka WAPi kaudu maksustatavad juurdepääsud www-põhiselt töötavatele mängudele.

Teine oluline aspekt, mida tuleb silmas pidada, on hind. WAPiga ei saa ratsa rikkaks ei mobiilioperaator ega sisuteenuste pakkuja, kui sisuteenuste hinnad on liiga kõrged. Aga koostööd tehes tõuseb WAPist tulu kõigile kolmele osapoolele: kliendile, sisuteenuse pakkujale ja mobiilioperaatorile. Täna on Eesti WAPimaailm sisutu ja selle all kannatab eelkõige klient. Lihtsal põhjusel, et sisuteenuste pakkujatel pole siiani olnud stiimulit oma teenuseid WAPi kaudu jagada. Kuid content billing system annab selle stiimuli. Need, kes ütlesid, et WAP on surnult sündinud, eksisid. Inimesed Eestis wapuvad juba täna ja hakkavad iga päevaga aina rohkem wappuma.