Keskkriminaalpolitsei juures asuva rahapesu andmebüroo spetsialiteediks on kahtlaste rahaülekannete kontrollimine. Seekord pälvis nende tähelepanu avalikkusele täiesti tundmatu, aga politsei silmis väga kahtlase tüübi juhitav Eesti firma. Selle pangaarvele saabus miljoneid kroone, mida võeti välja sulas.

Raha allikat otsides jõudis politsei ühe Tallinnas tegutseva väikese ehitusfirmani. Sinna olid miljonid ilmunud omakorda Skanska arvelt.
Skanska osutumine rahavoo allikaks on üllatav. Kahtlasi ülekandeid võiks ­oodata pigem mõnest suvalisest firmast, mitte aga suure Skandinaavia ehituskontserni tütarettevõttest.

Oma veebiküljel avaldatud eetikakoodeksis tõotab Skanska hoiduda igasugusest korruptsioonist, sealhulgas altkäemaksudest.
Pettus algas soomlaste ajal

Olle Horm käskis alluvatel Skanska raamatupidamise üle vaadata. Tulemus jahmatas. Skanska oli tasunud viimase aasta aja jooksul osaühingutele Makonat, Navaro Baltic ja Vegahold Invest üle 30 miljoni krooni.

Maksekorralduste järgi tegid need firmad Skanskale allhanget Lasnamäel Loopealse kvartalis munitsipaalmajade ehitusel.

Skanska peab iga objekti kohta ehituspäevikut. Sinna pannakse täpselt kirja, kes, mida ja millal teeb. Kõnealusest kolmest firmast polnud ehituspäevikus sõnagi.

Skanska versiooni kohaselt tegeles Loopealse arvetega munitsipaalmajade ehituse projektijuht Mihkel Kuld. Ta kiitis arved heaks ja viis need läbivaatamiseks ehitustööde divisjoni juhile. Too ülemus kinnitas arvete õigsust ning läkitas need raamatupidajale.

Kokku maksis Skanska välja 31 miljonit krooni. Tegemist on viimastel aastatel kõige suurema eraettevõtluses ilmsiks tulnud pettusega.

Tõenäoliselt peab Skanska rohkemgi raha korstnasse kirjutama. Riik on tagastanud nende arvete alusel käibemaksu. Kui arvete võltsimine leiab kinnitust, nõuab maksuamet alusetult tagastatud raha tagasi.

See tähendaks Skanskale veel mõne miljoni krooni kaotust, kuid oleks väike hind maksuametiga normaalsete suhete hoidmise eest. Kes maksudest kõrvale hoiab, lüüakse riigihangete konkurssidelt minema. Skanska seda endale lubada ei saa.

Juhtunu muudab imelikuks eelkõige fakt, et nii suurt pettust ei märganud keegi. Tõsi, 30 miljonit ei kantud üle korraga, vaid kümne kuu jooksul terve pataka arvete alusel. Üksikult vaadates ei tundu neist ükski ehitusäri kohta liiga suur olevat.

Kuigi Skanska möödunud aasta müügitulu oli ligi kaks miljardit krooni, on 30 miljoni kaotamine väga valus. Firma mullune ärikasum oli 55 miljonit krooni, jäädes varastatud rahaga peaaegu samasse suurusjärku.

Pettus on Skanska omanike jaoks väga piinlik. Kui kauaaegne peadirektor Jaanus Otsa 2007 sügisel koos lähimate kaaslastega ametist lahkus, võtsid juhtimise ajutiselt üle soomlased. Esimesed võltsarved maksti välja peagi pärast seda.

Mihkel Kuld: olen süüst prii
Tänavu novembri algul esitas Skanska riigiprokuratuurile avalduse kuriteo uurimiseks. Ühtlasi avalikustas firma juht Olle Horm Äripäevas, et kahtlustab pettuses Mihkel Kulda. Viimane oli selleks ajaks juba Skanskast töölt lahkunud seoses Loopealse projekti valmimisega.

Mitmed juhtumi üksikasjadest teadlikud inimesed kahtlevad Skanska avalikustatud versiooni paikapidavuses. Kas pole tegemist maailma organiseeritud kuritegevuse praktikas hästi toimiva skeemi rakendamisega Eestis? Levib ka kuulujutt, et osa kadunud rahast olevat jõudnud mingi parteini.

Kes iganes pettuse korraldas, ei saanud ta sellega hakkama üksi. Raha liikus läbi mitme firma ning asjaosalisi oli vähemalt käputäis.

Uurimist juhtiv riigiprokurör ­Piret Paukštys kinnitab Ekspressile, et kuritegu avastati tänu rahapesu andmebüroole. Rohkem ta praegu ei räägi.

Ehk võiks asja selgitada sel nädalal 34aastaseks saav Mihkel Kuld, endise nimega Mihhail Tserkasin?

Kui Ekspress mehele helistab, siis kinnitab too oma süütust. "Äripäeva anname kohtusse!" lubab Kuld.

Oma versiooni sündmustest Kuld telefonis ei avalda, kuid palub saata küsimused e-postiga.

Mõne tunni pärast saabub vandeadvokaat Janek Välilt  (Laus & Partnerid) lakooniline teade: "Seoses käimasoleva kriminaalmenetlusega ei pea Mihkel Kuld praegu võimalikuks küsimustele vastata."

Kuidas tööandjale tünga teha

Skansaka maksab võltsitud arvete alusel 31 miljonit krooni alltöövõtjatele Makonat, Vegahold Invest ja Navaro Baltic. Alltöövõtjad kannavad raha esdasi firmasse ? (politseile on firma nimi teada). ? Raha võetakse sulas välja.