KELLEL ON EESTIMAAL HEA ELADA?
Kas on võimalik hakkama saada 5000 krooniga kuus?
Eelmisel nädalal puhkenud diskussioon ei jätnud
tõenäoliselt kedagi külmaks, olgu ta siis süva-, mega-
või puruvaene. Et sellele probleemile lahendust leida, küsitles
Kranaat mitmeid inimesi. Siin on nende vastused.
Armin Karu,
dividendimiljonär:
“Huvitav küsimus, tõepoolest väga huvitav
küsimus. Ma ei ole sellele kunagi niimoodi mõelnud... Mulle
mantlipärijaks ei taha tulla, olete arukam kui need tohmanid, kes mul
saates... Ah ei saa tulla? Peate Kranaadile lugu tegema? Okei. Et kas ma
saaksin hakkama 5000 krooniga? Ja kuus? Oodake, ma pean natuke arvutama...
(Kostab sahinat, naksatusi, krabinat, siis taas Karu hääl) Teate, ma
siin natuke arvutasin: saan 5000 krooniga kuus minutit hakkama küll, isegi
seitse saan, kui vaja. Kas on veel mõni huvitav küsimus?”
Liis Lass,
gigatibi:
“No mida
küsimust, ma ei või?! No see sõltub ju sellest, kui palju
mul eurosid on? Või olid need dollarid? Või mis iganes! Bai, mul
pole rohkem aega, pean lippama ja ennast põlema panema! Keegi Delfis
soovitas.”
Anna-Maria Galojan,
Eesti
seksikaim varas (kurvalt):
“Mina küll ei saa, kohe
mitte ei saa. Mul tuleb ikka oluliselt rohkem tagasi maksta kui 5000 krooni
kuus. Aga see Sinijärv mul veel maksab! Armani juba maksis, küll
maksab ka Gucci ja Louis Vuittoni!”
Maimu,
sotsiaaltöötaja:
“Saan ikka hakkama. Saan
hakkama ja jääb ülegi. Ah et mis ma ülejäägiga
teen? Söön ja ostan tarbeasju ja maksan arveid ja... Ja tuleb
puudugi. Kohe üsna palju jääb puudu.”
Edgar Savisaar,
Tallinna linnapea:
“Kõik inimesed, eriti muidugi tallinlased, saaksid 5000 krooniga
kuus hakkama, kui poleks Reformierakonna lühinägelikku ja
rahvavaenulikku majanduspoliitikat. Ainult kitsa ärimeeste klanni huvides
tegutsev Ansip on lihtsad inimesed viinud olukorda, kus neil pole enam
võimalik Eesti Vabariigis inimväärset elu elada. Kui me
vaatame Keskerakonna ettepankuid ja seaduseelnõusid, mida nad on
opositsiooonis olles esitanud, ja ka minu enda mõtteid, siis näeb
igaüks, et...” (Siinkohal pani sellest jamast tüdinud Kranaat
mobiili lauale, kuid segast parinat ja ärritatud piiksumist kostis veel
poolteist tundi, kuni mobiilil aku tühjaks sai.)
Kristi Sirak,
aasta Kaalujälgija 2007 (- 440
kilo):
“Oi, muidugi saab! Kohe hästi saab! Muidugi,
kui oled kaalujälgija. Idud pole üldsegi kallid, juurikaid saab ise
korjata ja vesi on veel tasuta. Ja riidemuret ka pole, igast oma vanast
kleidist saan 18 uut! Kutsun teid kõiki kaalujälgijatega
ühinema, siis elate odavalt, tervislikult ja kaua, mis sest, et
õnnetult!”
Andres Lipstok,
Eesti
Panga president:
“Ma ei näe põhjust, miks ei
peaks saama? Kui on näiteks puhkus, väljas ei käi, koju varem
kõvasti toitu-jooki varutud, siis saab 5000 krooniga kindlasti kuu aega
hakkama. Ah et mis pärast saab? Pärast, pärast... Teate, et see
“pärast” üldse tuleb, on rohkem nii suusoojaks jutt, eks
ole? Mis seal ikka saab, midagi ei saa, hea, kui ellu
jääb...”
Allan Roosileht,
Star
FMi saatejuht:
“Ma ei ole siin veel kuud aega olnud, aga
võin juba praegu väita, et saan 5000 krooniga hakkama. Siin
Egiptuses pole kroonidega midagi teha, kellelegi pakud, võid kolakat
saada. Siin anna Egiptuse naelu,
sobivad ka Ameerika dollarid. Muide, mu kolleeg Pille Minev käis
mõni aeg tagasi Ameerikas ja ka seal pidi ilma Eesti kroonideta
lahedasti hakkama saama. Nii et kui keegi Eestis 5000 krooniga hakkama ei saa,
siis sõitku aga välismaale – seal seda muret ei
ole!”
Laine Jänes,
kultuuriminister:
“Saan hakkama küll. Suve- ja
talvekarv vahetuvad ise, söögiks näksad vahel mõne
kapsaviilu või närid võõras aias pisut koort. Ma tean
küll, et kõigiga ei ole nii, aga te küsisite ju minult... Aga
kultuur, meie imeline kultuur on ju kõigile kättesaadav! Paljud
üritused on sootuks tasuta või sümboolse raha eest! Ja
missugune kultuur! Mina, näiteks, käin sageli KUMUs ja korra
unustasin end sinna terveks nädalaks... Ja see kultuur, see ju toidab
meid, katab meid, ja maksab ka meie maksud. Sööge rohkem
kultuuritoitu, inimesed! Asi on teie mõtlemises kinni, kohe
kindlasti!”
Kristiina Ojuland,
Riigikogu
aseesimees:
“Vastan kindlalt: jah, saan hakkama. Kallid
naised, võtke ka mõni ärimees rajalt maha ja te saate 5000
krooniga kuus hakkama. Raudselt saate! Teil pole Riigikogu liikme
neljakordset keskmist palka ega esitustasusid absoluutselt vaja. Minu
sõna selle peale!”
Ants,
kodutu
pudelikorjaja:
“Viie tonniga kuus? Põle saand!
Hakkama või mes sa küsisidki. Põle kunagist saand! Viimati
sain hakkama 1200 kronuga kuus, mihklikuus läks häste sandisti, siis
sain hakkama vaid 800ga. Augustes jälle lahedam – pisut üle
tonni tuli kuus. Aga 5000 krontsiga kuus – pole tõeste kunagist
hakkama saand! Võin selle peale metanooli võtta, vana, kui
tahad!”
Andrus Ansip,
peaminister
(ärritatult):
“Mis asja? Mis kroonid? Siis ei olnudki
kroone, olid rublad! Ja mina neid koeri kellegi kallale ei ässitanud,
polnudki vaja ässitada, ise läksid. Eks nad olid niimoodi välja
õpetatud. Ilusad koerad olid, mäletan, hästi
söödetud ja karv läikis. Ah kuus? Mis kuus? No see oli
veebruarikuus muidugi, kogu see jama. Aga mind seal ei olnud. Olin ämma
juures, voodis olin. Ei, mitte ämmaga, ärge pange mulle sõnu
suhu. Üksi olin voodis. Ja ämm poleks tulnudki, kui teada tahate, ei
5000 rubla ega 5000 krooni eest, vat! Raha eest ei tee ta midagi, ainult
armastusest...”
*
Nagu veendusid, hea lugeja,
saab suurem osa küsitletuist (kui üksikud veidrikud välja
arvata) tõepoolest 5000 kooniga kuus suurepäraselt hakkama. Nii et
kokkuvõttes oli Andres Lipstokil ikkagi õigus: ärge
küsige palka juurde, 5000ga saab hakkama, kel rohkem, võiks lasta
pisut maha võtta. Jah, pankurid tunnevad oma rahvast, nemad midagi
ainult suusoojaks ei räägi.
Kranaadi sotsiaaltoimetus