Palts Sõerdi vastu

Kangur: Miks oli maksuamet suvel 2003 kriisis ja kogu juhtkond tuli välja vahetada?

Vallaste: Maksuameti pahatahtlikkus, umbusk, ebapädevus.

Raudjärv: Maksuametis oli heaks kiidetud väga absurdsed teooriad, kuidas makse määrata ja võidelda käibemaksupettustega. Väga palju maksumääramisi tehti selle teooria aluselt.

Kivistik: Ma olen siin mõnevõrra komplitseeritud seisus. Ma ei ole siin eelkõige kui eksmaksuametnik, vaid kui maksukonsultant. Ma ei taha üldse rääkida konkreetsetest juhtumitest, kuid ei saa jätta ütlemata oma arvamust, et mingit sisulist põhjust suurpuhastuseks maksuametis ei olnud. Maksuamet ei olnud kriisis, aga mõnele oli vaja hirmsasti näidata, nagu ta oleks seda.

Mandre: Jutt on maksuterrorismist, väga võikalt maksuseaduste mõttega vastuolus olevatest doktriinidest. Käibemaksu asjades nuheldakse müüja maksupatud kõhklematult ostja kaela. Seda tehti ja tehakse.

Kangur: Lõpuks muutus kaklus peadirektor Sõerdi ja minister Paltsi heitluseks.

Vallaste: Hädakisa läks suureks. Ja mõlemad pooled võtsid kompra välja.

Mandre: Paltsi vastus meie avaldustele oli, et Sõerdi suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. Raport aga salastati 75 aastaks, mis oli ebaseaduslik. Sain materjalid kätte, kuid seal oli tule-eile-meile-jutt.

Jõulise doktriini sünd

Kangur: 90ndate lõpus hakati rääkima, et väga palju käibemaksu ujub eelarvest mööda. Moodustati igasuguseid komisjone. Kas see oli ajalooline paratamatus?

Vallaste: Peaministrid, rahandusministrid ja siseministrid pidasid kõik vajalikuks välja öelda, et Eesti ettevõtja esimene äriidee on maksupettus ja teine idee on puulusikate treimine.

Raudjärv: Maksuametit materdati ja naerdi välja 90ndate keskel. Vastukäiguna üritas amet end maksma panna. Sellega kaasnesid jõuvõtted ning absurdsed teooriad.

Kivistik: Käibemaks on nähtus, kuhu on programmeeritud riskid. Kui prantslased läinud sajandi 50ndatel käibemaksu välja mõtlesid, siis nad lähtusid eeldusest, et kõik, kes käibemaksu liikumise ahelas toimetavad, on ausad. Nii kui mõni lüli osutub ebaausaks, muutub administreerimine raskeks ja käibemaksu mõte kaotab sära.

Mandre: Teatud sektorites pettus vohab: metsa-, kala-, kütuseäri. Eesti riik on haldussuutmatu ega suuda seda ohjeldada. Probleemid algavad kännujuure tasandist, metsaomanikust, kes müüb kasvavat metsa, kuid ei taha tulumaksu maksta. Kusagilt jääb riigil saamata ning teisest kohast, kust kergemini saab, võetakse raha ära.

Elu maksukonsultandina

Kangur: Milline on maksukonsultandi eetika – kas te kaitsete alati oma klienti?

Vallaste: Kliendi tegelik huvi on julgeolek. Tuleb arvestada ka maksuameti pahatahtlikkusega. Me võime soovitada, et maksa 40 tonni ära, sest vaidlemine on liiga kallis. Ja on ka nii-ja-naa-juhtumeid. Näiteks kas koolitusteenus käibemaksuga on maksustatav või ei. Tõlgendamise risk on olemas.

Raudjärv: Mina juhindun töös sellest, et peab kliendile riskid ära seletama. Ma ei saa rinda ette ajada ja lubada alati võidukat lõppu. Vahel on tõesti odavam ära maksta.

Kivistik: Lähtuda tuleb kliendi huvist. Kliendile tuleb saavutada majanduslikult ja õiguslikult parim võimalik tulemus.

Mandre: Paljud prominendid on ettekirjutused kähku täitnud, ka siis kui need on valed. Kas valiti vähem närvesööv tee? See on halb eeskuju, kui loobutakse oma õiguste kaitsest.

Vallaste: Soovitan lugeda Matteuse evangeeliumi. Matteus oli maailma üks kuulsamaid maksukogujaid. Tema soovitas Jeesusel ära maksta maksuraha, mis oli ilmselgelt ebaseaduslikult määratud. Matteuse põhjendus oli lihtne: et kuningaid mitte vihastada. Kuna Jeesus püüdis kala ja tal raha oli, siis ta võis selle ära maksta. Kui maksusumma on absurdselt suur, nullidega on väga palju eksitud, siis maksumaksja peab võitlema.

Mandre: Kas soovitus on kaitsta oma õigusi vaid neil, kel hädavajadus? Teised peaksid loobuma?

Vallaste: See sõltub inimesest. Tean üht, kes käis 147 krooni pärast kaks aastat kohut.

Mille üle vaieldakse

Kangur: Oli aktsiatulu peitmise, raha offshore’idesse paigutamise ja käibemaksu vaidlusi?

Vallaste: On väga palju vaidlusi teemal, kas kulutused olid ikka ettevõtlusega seotud. Maksuametnikel on resultatiivsuse nõue. Neil oli isegi oma väljaanne – maksukoguja, kus parimate pildid lehes.

Kivistik: See bülletään on kauge minevik aastast 1995.

Vallaste: Nüüd sünnitab mõõdutundetust tulemustasu. Maksukogujad peavad olema resultatiivsed. Kui kaks kontrollitavat on ausad, siis kolmandalt tuleb midagi kätte saada. Muidu lastakse maksukoguja lahti.

Mandre: Meile arvutatud kolme kuu maksusumma on täiesti hull number. Kuidas see doktriin sünnib? Kauba olemasolu tunnistatakse, kuid arvete tasumisel müüjatele makstud käibemaks nõutakse teist korda sisse ning väidetakse, et väljamaksed kauba hankimiseks polnud ettevõtlusega seotud ja seega tuleb need tulumaksustada?

Vallaste: See on nagu küsimus, kes mõtleb välja anekdoote.

Raudjärv: Absurdseid nõudeid sünnitas näiteks tulemuspalk. Kaks pearaamatupidajat saavad pargis kokku ja üks ütleb teisele: “Minu koer meenutab mulle maksuametnikku. Ta kogu aeg kaevab, uriseb, vaatab mulle tarkade silmadega otsa ega selgita midagi.”

Tulemuspalk sundis revidente niimoodi töötama, et maksumaksja ei saaks aru, mida uuritakse. Ja ühel hetkel jõuti väga absurdsete nõueteni. Ma olen seotud ligikaudu 30 ressursiteoorial põhineva maksuvaidlusega, mis jõudnud kohtusse. Neid juhtumeid nimetatakse ka ostja-müüja kaasusteks, kus maksuamet ütleb, et teine pool on riiulifirma tunnustega ja järelikult ei saanud tehingut toimuda. Ma arvan, et see meetod on keskusest ette antud.

Kangur: Kas käibemaksujuhtumile tulumaksu kaasuse otsa keevitamine on tavapärane?

Raudjärv: See on saanud reegliks.

Kivistik: Mul on ka endal neid juhtumeid kaelas. Maksuamet pole aru saanud, et käibemaks ja tulumaks on kaks erinevat maksu ja nende tõendamisnõuded on erinevad. Käibemaksu puhul on oluline, et sinu tehingu partner on käibemaksukohuslane. Tulumaksu puhul on täiesti ükskõik, kas ma ostan midagi käibemaksukohuslaselt või tädi Maalilt. Tähtis on, et kulutus peab olema ettevõtlusega seotud.

Kangur: Diveci puhul lubati, et veel 30 aastat saab nalja selle paberipakiga. 

Vallaste: Seitse aastat on sellel alal aegumise tähtaeg. Pärast seda on tegemist paberipatakaga.

Õhuke ja odav riik

Kangur: Kas maksta kiiresti ära või venitada?

Mandre: Me maksime hankijate arved, ka käibemaksu, seaduse järgi. Nii jäigi see 10,2 miljonit enam makstud käibemaksu riigi kätte.

Vallaste: Võtame siis järgmise alusteose, Kafka "Protsess". Sealt saab vastuse.

Mandre: Küsisin, et miks meid kiusatakse. Öeldi, et meil oli halbu hankijaid törts rohkem kui teistel. Uurisin lähemalt, aga muiati vaid.

Menetlusnorme on meie neljandat aastat kestva revisjoni käigus rikutud ohtralt. Maksuameti juhtkond rikub seadusi ja meie põhiõigusi süüdimatult - maksusaladusest ja avaldustele vastamise seadusest on neil poogen.

Kangur: Kas riiki saab võita?

Vallaste: Kui kokku heita näiteks veel suurema – Euroopa Liiduga.

Kivistik: Riigi keskmine võiduprotsent on 70.

Kangur: Kas vaidlused on igapäevased?

Vallaste: Kohtud on nii üle koormatud, et kohtunikke kantakse kanderaamiga välja.

Mandre: Kirjutasin halduskohtu esimehele, et seadus käsib kaebuse lahendada kahe kuuga, aga meie asi määrati alles septembrisse. Selleks ajaks oleme majanduslikult surnud.

Mulle vastati, et kohtunikud on nii üle koormatud, et enamikus asjades rikutakse tähtaja osas seadust. Vabandati. Mul hakkas hirm, kui lugesin kohtuniku seletusest, et ülekoormus ohustab tema tervist ja kohtumõistmise kvaliteeti. Sel kohtunikul on viiest asjast neli maksuvaidlused ning nende hulk ja tihedus on kole.

Kivistik: Halduskohtu menetluse seadustiku järgi tuleb kaebus läbi vaadata kahe kuu jooksul, erandjuhtudel kolme kuu jooksul, aga nad ei jõua. Jõuame tagasi märksõna "õhuke ja odav riik" juurde. Põhiseadusest tulenev kaebeõigus ei ole tagatud.

Raudjärv: Kui asi on kohtus, siis maksukoguja ja kohtunik peaksid olema huvitatud tõe väljaselgitamisest ja maksumaksjat aitama. Halduskohtu menetluses ei saa lähtuda võistlevuse printsiibist ning üritada protsessuaalsete meetoditega teineteisele ära teha.

Mandre: Riik on suur ja tugev, aga maksumaksja nõrk. Nõrgemat tuleks järele aidata. Kui kohtud ei suuda piisavalt kiiresti menetleda, siis täidesaatev võim peab midagi ette võtma. Suurendama kohtunike arvu ja loobuma haigetest maksudoktriinidest.

Kivistik: Kogu aeg on räägitud, et riik peab olema hästi õhuke ja odav. Õhukest, odavat ja head riiki ei saa üheaegselt. Me oleme maksuametisse investeerinud väga vähe. Kui raha on Sapaka jaoks, aga tahame, et sõidaks nagu Mercedes, siis kurat, ei sõida! 6000kroonine revident peab teadma väga palju. Selle raha eest võib saada ausa ja tubli inimese, aga mitte targa. Kui on tark inimene, siis äkki on tal idee hoopis altkäemaksu küsida? Paljudes hädades on süüdi õhukese ja odava riigi teooria. Siis tulebki jama, et riigialam ei saa head haldust ja kohtuistungit lükatakse kuhugi kaugesse tulevikku.

Rehe palk

Mandre: Kust otsast see riik odav on? Vaadake isand Rehe palka. Maksuameti tippjuhtkonnal ei ole väiksed palgad. 

Kangur: Mis on maksu- ja tolliameti peadirektori Aivar Rehe õige palk?

Vallaste: Mina võtaksin selle töö 30 000 krooniga.

Mandre: Mina võtaksin selle töö vastu ilma rahata, et teha seal üks otsus. 

Vallaste: Riigisektor on oma palgatasemelt kaugel ees erasektorist. Ka spetsialistide tasemel. See on müüt, et erasektoris saab rohkem palka.

Mandre: Liikluseeskiri peaks ühtmoodi kehtima nii Sapaka kui Mersu juhile. Ma näen maksuametnike tegevuses hullunud Sapaka-juhi sõidustiili. Seadused neile lihtsalt ei kehti. Seetõttu tuleb iga asja pärast minna kohtusse ning seda soovitab ka rahandusminister. Aga kohtud on ummistunud. Mis edasi?

Vallaste: Loe Kafkat.

Raudjärv: Ka kohtusüsteem saab aru, et halduskohtud ei tööta nii kiiresti, kui näeb ette seadus. Siis tuleb alati rakendada esialgset õiguskaitset ja haldusakti täitmine peatada. 

Kivistik: Väga huvitav ja loogiline mõttekäik. Ainuüksi sel motiivil, et ei suudeta tähtaegselt läbi vaadata, peab olema tagatud esialgne õiguskaitse.

Kangur: No kui palju palka Rehele ikkagi maksaksite? Mina pakun 48 000 krooni.

Mandre: Pakun 45 000-50 000. Miks just Rehele? Juhile, kes täidab seadust ega ei valeta. Rohkem pole mõtet riigisektoris maksta.

Vallaste: Mille eest? Ta peab koordineerima oma allüksuste tööd nagu tüüpiline tippjuht. Seejuures on tegemist primitiivse tegevusega, sest ei pea midagi müüma. Kuna müügiriski ei ole, siis võib maksta poole vähem.

Kivistik: Ma ei ole nõus. See on keeruline, oluline ja suure vastutusega valdkond. 

Vallaste: Selleks, et riigile 200 miljonit lisa teenida 1200 inimesega – siin ei ole midagi keerulist.

Kangur: Sa viitad, et 40 miljardit laekub niisama ja ülejäänu pärast ei peaks nii palju pingutama?

Kivistik: Proovige - pange maksuamet üheks aastaks kinni.

Vallaste: Sama palju laekub.

Kivistik: Nii kui nad on teada saanud, et on kinni pandud…

Vallaste: …hakkabki pihta. Maksude maksmine on inimese seaduslik kohus ja seda ka tehakse.

Kivistik: Mina küll rõõmus ei ole, et pean makse maksma.

Kangur: Suurfirmades on maksude maksmine äärmiselt automaatne. Aastaeelarvesse on kõik summad juba sisse plaanitud. Ja eelarve täitmist kontrollitakse ka seestpoolt. 

Vallaste: Enamik tööjõust töötab suurettevõtetes või riigisektoris. Probleeme on ennekõike väikeettevõtetega.

Ekspress on maksumaksja sõber

Eesti Maksumaksjate Liit valis märtsi lõpus Eesti Ekspressi 2003. aasta Maksumaksja sõbraks “panuse eest maksuteemade asja- ja ajakohasel kajastamisel uuriva ajakirjanduse parimal moel.”

Maksumaksja vaenlane 2003 tiitli pälvis Maksuamet tulemustasust ajendatud ja ebapädevusest tingitud maksumaksjavaenuliku tegevuse ja tegevusetuse eest, mis viisid ameti juhtimiskriisini.

Eritiitel «Vapper maksumaksja» anti puidufirma Adonis Baltic Timber Group juhile Indrek Mandrele julguse, visaduse ja asjatundlikkuse eest võitluses maksumaksja õiguste ja vabaduste kaitsel.  

Ekspress palus vestlusringi kohta kommentaari ka maksuametilt. "Maksuhaldur ei pea õigeks pidada maksuvaidlusi väljaspool maksu- või kohtumenetlusi, anda hinnanguid isikute omavahelistele konfliktidele või riigi maksupoliitikale," vastas pressiesindaja Aivar Pau.