MAAEMAD
Palju lapsi, roheline maailmavaade, elavad maal, sageli loomingulised.
Kauksi Ülle, kirjanik-luuletaja
Kati Murutar, kirjanik-pereema
Liis Tappo, ökopoe pidaja ja pereema
Ave Nahkur, kunstnik

RIKKA MEHE AKSESSUAAR
Rikaste meeste naised, sageli ka ise võrdlemisi edukad.
Kätlin Maran (Urmas Sõõrumaa elukaaslane)
Monika Vichmann(Marcel Vichmanni abikaasa)
Kati Toots (viimastel andmetel
Jaan Tootsi ekssõbranna)

JEANNE D'ARCID
Juhivad barrikaadidel võitlust, on esirinnas. Neile on oluline midagi ühiskonnas ära teha, muuta.
Kadi Pärnits, töötegijate eest võitleja, õppejõud
Kadri Must, poliitneitsi
Evelyn Sepp, poliitneitsi
Lisette Kampus, lesbiaktivist
Katrin Hallas-Murula, arhitektuurileedi

DISKOPEPUD
See kategooria ei vaja seletamist. Me näeme neid tihti ja teame neist tänu Justile ja Kroonikale peaaegu kõike.
Tihti (metsikute) pidude, seltskonnaürituste keskpunktis.
Marta Vaarik, peoloom
Anu Saagim, peoloom, ELU24 peatoimetaja
Krista Lensin, saatejuht
Heidy Purga, Raadio 2 peatoimetaja
Heti Tulve, elustiiliagentuuri DeLuxe töötaja
Triin Tulev, lihtsa elu Triin

EUROBEIBED
Euroopa struktuurides karjääri teinud naised.
Marianne Mikko, europarlamendi liige
Kristiina Ojuland, Riigikogu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni esinaine
Maive Rute, Euroopa Komisjoni Ettevõtluse ja Tööstuse peadirektoraadi direktor
Signe Ratso, Euroopa Komisjoni Kaubanduse peadirektoraadi nõunik
Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige
Katrin Saks, europarlamendi liige

VENE naised

1. KÕIKE SUUTEV VENE NAINE
Kõige laiemalt levinud müüt vene naisest: ta suudab kõike. Täidab viisaastaku plaani kolme aastaga, saab kangelasemaks, õhtuti aga istub vaikselt nurgas ja koob sukka. Kuid mis peamine - kogu oma suurele hõivatusele vaatamata jätkub tal aega ka sotsiaalsete probleemide jaoks.
Natalja Barkova
Anna Levandi
Irina Embrich

2. NAINE KUI ÜLLATUSMUNA
Maitsekas riietus (Gucci/Armani/ Dolce & Gabbana), korralikult teritatud küüned, luigekaela ümber ehe, mille salajane tähendus on teada üksnes talle. Rabab innuga armastatud tööd, kuid selle eest ei maksta talle nii palju, nagu võiks järeldada tema välimusest. Ning ümbritsevate inimeste jaoks on üldse suur mõistatus, kust on pärit tema raha, kellega ta kohtub, millest mõtleb.
Oksana Kostina
Beatrice
Anna-Maria Galojan

3. OMA MEHE NAINE
(vt ka RIKKA MEHE AKSESSUAAR)
Selle naise sõnavaras puudub sõna "feminism". Tema õnn on tema mehe õnn.
Nadežda Levada
Irina Ossinovskaja

4. NN TAVALINE VENE NAINE
Kui ta läheb mehele, palub ta ennast kohalike traditsioonide vaimus viia Russalka juurde. Pärast Russalkat muutub tema elu sageli ühetooniliseks: ta kiidab/sõimab meest, kontrollib laste koolitükke, lõigub Olivier' salatit, vaatab oma lemmikseepi. Ning sellest rutiinist koosnebki tema "tavaline naiselik õnn".
Alina Karmazina

5. INTEGREERUNUD VENE NAINE
Läheb kõneldes sujuvalt vene keelelt üle eesti keelele. Täpselt sama kergelt eemaldub ühtedest traditsioonidest ja võtab omaks teised. Eesti praeguses ühiskonnas sageli edukas.
Olga Sõtnik
Olga Makina
Tatjana Mihhailova
Inna Roos

MATRIARHID
Kaaluka sõnaga, ühiskonnas hinnatud naised. Oma ala tõelised autoriteedid, teerajajad.
Tihti tegevad teaduses.
Marju Lauristin, professor
Ene Ergma, Riigikogu esinaine
Merle Karusoo, teatrikorüfee
Liina Tõnisson, poliitik
Barbi Pilvre, feminist ja
Eesti Ekspressi toimetaja

KUNSTNIKUD/LOOMEINIMESED
Tunneteinimesed. Tegevad kaunites kunstides. Otsivad elus püsivamaid ja sügavamaid väärtusi. Avalikkuse vaateväljas tänu silmapaistvatele saavutustele oma valdkonnas.
Doris Kareva, luuletaja
Viivi Luik, kirjanik
Epp-Maria Kokamägi, kunstnik
Ruth Huimerind, kunstnik-fotograaf
Kristiina Ehin, luuletaja
Helena Tulve, helilooja
Sofia Rubina, laulja ja muusik
Reti Saks, kunstnik

SPORTY SPICE'ID
Pole midagi ilusamat kui terves kehas terve vaim.
Saage tuttavaks - Dreamland Queens (vt A 34-35)!

Supernaine
Merle Liivak
Supernaine on olnud siiani üks mu lemmikkomplimente ja ma kavatsen selle ka seekord silmi võltsilt maha löömata vastu võtta. Loomulikult on supernaiseks olemine ise küsitav ja ma mahun siia kategooriasse vaid tingimusel, et võin kaasa võtta kõik oma armsad ebatäiused.
Supernaine kõlab tegelikult minu jaoks veidi robotlikult, natuke nagu "Stepfordi naiste" perfektne isend, kelle veresooni asendasid juhtmed. Minu nägemus tegelikult vastandub sellele. Minu jaoks säilitab supernaine alati, ka siis, kui ta juhib ärikorporatsiooni, oma tundlikkuse ja naiselikkuse. Mina isiklikult lausa kardan karme tanknaisi. Supernaine võib olla üsnagi jõuline ja ambitsioonikas, kuid ta ei kujuta ette, et on maailma naba. Ta ei hulbi elu pinnavetes social mask'i varjus, vaid julgeb välja öelda, mida arvab, ning säilitab oma ehedust. Ta respekteerib ennast, aga ka teisi. Kui need väärtused paigas, on ka lihtsam meeste kõrval karjääri teha ja ka oma töö- ja eraelu klapitada.
Minu suurim saavutus? See kõik on eelmäng millelegi hoopis olulisemale.

Supernaine
Maire Aunaste
Koduperenaisena on Eesti naistel kahtlemata lihtsam tunnustust teenida kui maailma parandada püüdva ajakirjanikuna.
Mina avastasin hiljuti ehmatusega, et olen Eestis arvatavasti ainus naine, kellel on olnud 10 hooaega televisioonis igal nädalal saade. 350 oma saadet!
Supernaiseks ma ennast ei pea, aga imestama paneb, et mul on ikka veel ideid...

Eurobeibe
Katrin Saks
Euro - ok. Beibe - keskealine proua tänab toimetust komplimendi eest!
Antud juhul on tähtsam ilmselt see, kuidas teised mind näevad. Iseendaga saan aasta-aastalt järjest paremini läbi.
Aga küllap on mul veel palju õppida.

Eurobeibe
Kristiina Ojuland
Kui selleks, et beibe kategooriat välja teenida, peab kõrgeid välispoliitilisi ameteid pidama, siis on see uudne lähenemine, mis meediaturul võib isegi tähelepanu tõmmata.
Ma ei hakkaks ennast ise kuhugi liigitama.
Näen ennast eelkõige inimesena.

Jeanne d'Arc
Karin Hallas-Murula
Tugeva iseloomu poolest ilmselt sobin Jeanne d'Arci stereotüüpi, kuigi see on pisut ühekülgne pilt, liiati meedia võimendatud. Võimendatakse ju ikka mingeid konfliktsituatsioone. Minu puhul viimati Sakalat ja ERMi konkurssi, kus ma ei saanud teisiti, kui pidin hädapidurit tõmbama. Aga minu suurim võit on olnud hoopis Rotermanni soolalaost arhitektuurimuuseumi tegemine. Sellest pidi ju kaubamaja saama. Soolaladu tuli suure võitlusega, nii et pean vist nõustuma, et ju siis olen võitleja tüüp.
Sellist tüüpi naist iseloomustab julgus järgida oma sisemist häält (see kõlab lausa jeanne-d'arclikult), eesmärgile pühendatus, hirmu puudumine probleemide ees - need on selleks, et neid lahendada. Ka töökus, mis minu puhul kasvas välja vajadusest ennast tõestada (mida mehed sugugi nii palju tegema ei pea). Olen võtnud maailma kui endastmõistetavat ruumi eneseteostuseks, ei oska mööda seinaääri hiilida, lipitseda ja pugeda.
Minu kogemus on, et eelarvamused on eelkõige meestel ja mehed intriigitsevad ka rohkem kui naised, või siis on naiste nn intriigitsemine nii kehv, et ma ei pane seda tähele. Ütlen alati otse ja seda paljud ei kannata, algavad mingid seljataga susimised - madal värk, eriti kui seda harrastavad mehed.
Jeanne d'Arci tüüpi naisi on Eestis küll. Nad käivad, pea püsti. Nende jaoks on maailm hoopis suurem kui igapäevaselt praktiline elu. Neil on teistele midagi öelda. Nad ei ole mingid kärarikkad tormajad, pigem näeb neid tihti endamisi naeratamas. Me tunneme üksteist instinktiivselt ära, aga nimesid ma küll nimetama ei hakka.

Kõike suutev vene naine
Irina Embrich
Minu jaoks on väga oluline teostada ennast isiksusena. Kuid vähem tähtis ei ole hea perekond ja lapsed. Sport on minu väga oluline hobi.
Ma ise paigutaksin ennast loetletud vene naisetüüpide seas hoopis neljandasse kategooriasse - nn tavaline vene naine.

Tavaline vene naine
Alina Karmazina
Ma ei paigutaks ennast sellesse kategooriasse. Olivier' salat ei ole minu jaoks! Ma olen pigem viiendast tüübist - integreerunud vene naine.
Mida naine tahab? Täiskasvanud naine tahab stabiilsust: head perekonda, terveid lapsi. Praegu on väga aktuaalne teostada ennast isiksusena, aga mulle tundub, et sellele vaatamata jääb pere naisele peamiseks.
Naine - ta on ju ikkagi kodusoojuse hoidja.

Kunstnik
Reti Saks
Elukutsed on aegade alguses nähtamatult soolisteks kinnistunud ning tüübist kõrvalekallet mainitakse. Ja seda just loominguliste naiste puhul, nagu oleks tegemist ikka veel millegi ebaharilikuga, nagu see oli kakssada aastat tagasi. On kunstnikud ja siis veel mingid naiskunstnikud, heliloojad ja naisheliloojad - toimub loominguliste inimeste sooline lahterdamine ja lihaste kaalumine ning seda arvestades korrastatakse ka kultuurimaastikku.
Ma viskaks minema sellise koleda sõna nagu "naiskunstnik"! Juba üksi see sõna mõjub kohale määramisena ning mõtet/arvamust suunavana, sest taustal kummitab meeskunstnik ehk lihtsalt kunstnik. Kunstiideoloogid on valdavalt meeskunstnike-ihalejad, ja ennatlik on oodata sellisel puhul naiskunstniku töös peituva väe, tarkuse ning meeskunstniku töös laiuva nutuse nõrkuse, roosa enesekindla edevuse märkamist.
Aga maastikul on läinud trügimiseks, ühed peavad oma osa hoidmiseks rohkem pingutama hakkama, sest teistel pole nagu midagi kaotada.
Et kuidas peaks naine-kunstnik-sõdalane macho-maailmas kulgema, seejuures oma rõõmsat meelt, jaksu, mõistust ning ilu ja armastust kaotamata, on küsimus, mille lahendamine muudab maailma paremaks. Seda ülesannet olen ma püüdnud lahendada terve elu ja püüan, kuigi kaotustega, ikka veel edasi.
Ja küll ta õgveneb ja paraneb, see siinne maailm.

Kunstnik
Sofia Rubina
Ma olen küll pisut boheemlase tüüpi. See, millega ma tegelen, on kogu aeg väga erinev stiililt, žanrilt... Ma muutun pidevalt koos oma muusika, loominguga. Ma oleksin muidu võib-olla tavalisem ja rahulikum inimene, aga see, millega ma tegelen, ei anna mulle seda võimalust.
Viimases projektis, džässooperis, pidin näiteks mängima kerglast lõbusat naist, aga tuju ei olnud siis eriti positiivne, ma olin haige ja uimane. Aga kui ma elasin rolli sisse, muutusin ka ise rõõmsamaks, isegi gripp läks ära. Nii et ma olen pigem emotsionaalne inimene. Minu jaoks peab kõik olema positiivne. Kui on mingi projektiga seoses midagi negatiivset, ei suuda ma enam keskenduda ja seda omaks võtta.
Kui enne tahtsin igal pool kaasa lüüa, siis nüüd ma juba näen, et kui pole algusest peale head tunnet, siis üksi ma ei viitsi asja vedada.
Mulle on kõige tähtsam, et ma saaksin end kuidagi väljendada. Kui ma lähen lavale, siis tunnen, kuidas ma tahan oma olemusega midagi muuta. Näidata, et sa võid jääda iseendaks. Paljud inimesed käituvad ju, nagu nad oleksid mingid nukud selles maailmas. Kui tuled kontserdile, kuulad muusikat, siis sa saad olla sina ise. See vabastab.

Maaema
Kati Murutar
Viis, ammugi kümme aastat tagasi saatnuks sellise määratlusega kukele. Aga nüüd olen piisavalt küps, et olla sellega täiesti päri. Mul on vaja olnud viit last, et enam-vähem Emaks õppida - ühendus nii Maa kui Kõiksusega on praeguseks elujärguks ka üsna paigas. Nihete ja loksetega. Aga telg peab. Maaemps jah!
Maaema stereotüüp näeb vist siiski ette, et peaksin olema paikne ja stabiilne. Ma olen väga liikuv, impulsiivne ja väljakutsealdis. Ses mõttes olen pigem kogu Maa tütar kui ühe kolde haldjas. Laste isa talub paremini rutiini ega riski.
Ise liigitaksin end pigem melanhoolset sorti poissnaiste hulka. Olen selline paradoksaalne kuju. Üksi olles vaikne ja kurvameelne, tegutsedes sihuke kratt ja klutt - oma lastele igatahes rohkem kambajõmm kui mamma. Eks lapsed katsetavad ka pidevalt, kas ja kui paigas raamid on. No ikka on küll.

Maaema
Kauksi Ülle
Enda Maaemaks kuulutamine on põlisusundi seisukohast nagu enda jumalaks kuulutamine. Seda ma küll ei taha teha. Aga ma arvan aru saavat, mida selle all mõeldakse.
Kasvasin maal, elan praegu maal, pean maad pühaks. Ema olen ka.
Tajun eri aastaaegadel sidet maaga. Kevadel sulamist ja tärkamist, talvel uinakut, suvedel vohamist, sügisel saagist lookas olekut.
Ise liigitaksin end kauksiüllede alla. Kirjanike ja emade, lauluemade ritta tahaks koha sisse võtta.