Kes tappis tavatelefoni?
Interneti suhtlusprogrammi Skype kaasasutaja Niklas Zennström kuulutas tänavusel tehnoloogiamessil CeBIT kogu maailma telekomisektorile surma. Kui keegi veel ei tea, siis tasuta Skype'i netitelefoni on alla laadinud 100 miljonit inimest, iga päev lisandub 155 000 allalaadijat.
“Vaba on hea. Vaba teenus on väga, väga hea,” kiitis Zennström Skype'i, jätkates muretu tooniga telekomijuhtide hirmutamist. Zennström on veendunud, et Skype'i tulevikustrateegia lööb jalad alt firmadel, kes siiani arvavad, et võivad telefonikõnede eest raha küsida. Neid firmasid, keda Skype'i areng puudutab, on palju. Täpselt nii palju kui telefoniteenust pakkuvaid ettevõtteid maailmas.
Muretsema peaks hoopis Zennström, sest Skype'i netitelefoni on alla laetud 100 miljonit, kuid tegelike kasutajate arv on viis korda väiksem. Pooleteise kuu jooksul langes Skype'i kasutajate arv 2,5 miljonilt kahele miljonile. Põhjus on lihtne. Paljud laevad Skype'i arvutisse, proovivad programmi, kuid veenduvad, et see pole õige asi. Kuna Skype pole telefoniteenus, vaid programm, mis võimaldab omavahel suhelda, läheb enamik Skype'i kasutajaid üle tasulisele VoIP-teenusele. VoIP on juba reaalne telefoniteenus, mis pakub mugavaid helistamisvõimalusi.
Eesti ühe aktiivsema VoIP-telefoniteenuse pakkuja AS Norby Telecom juhataja Oleg Shvaikovsky peab Zennströmi avaldust liiga mustvalgeks – telkomaailm on palju keerulisem, kui Skype'i looja arvab.
“Olen kindel, et teatud kõned saavad olla ja jäävadki tasuta, näiteks võrgusisesed, kuid jäävad eksisteerima ka tavatelefonid ja mobiiltelefonid ning ma ei usu, et vähemalt lähitulevikus saaks nende telefonide vahel tasuta helistada,” on Shvaikovsky kindlameelne.
Uus tegija haarab turgu
Norby Telecom sai alguse mitme aasta vanusest firmast Voicenet, mis pandi tööle pärast Eesti telekommunikatsiooni turgu valitsenud Eesti Telefoni lõppu. Endine Antennieksperdi juhatuse liige Indrek Loo tahtis luua telefoniteenust pakkuva firma, mis võiks baseeruda VoIP-tehnoloogial. Loo kutsus kampa Marek Puidaku, kes oli enne töötanud Ühisliisingu juhatuse esimehena. Väikese meeskonnaga asuti firmat arendama. Voicenet alustas telefonioperaatorina, kuid Guido Sammelselja ühinemine ning suure raha investeerimine ettevõttesse avas mitmeid uksi. Lisaks hakati VoIPile pakkuma internetiteenust.
Sammelselg sattus Norby Telecomi juhuslikult. Hispaania reisil demonstreeriti talle VoIP-telefoni, mille üks võtmevõimalusi oli odavalt helistamine. Sammelselg sattus sellest vaimustusse ning väidab, et pärast VoIP kasutamist välismaal on tema telefoniarved kahanenud ligi kümme korda. Lisaks usub Sammelselg kindlalt, et äri VoIP-telefoniteenusega on kindel investeering, mis kunagi teenib sisse pandud raha tagasi.
Shvaikovsky sõnul ei tingi VoIP-telefonile üleminekut odav hind, vaid hoopis teenuste rohkus, millele tavatelefon kunagi konkurentsi ei suudaks pakkuda. Erinevalt tavatelefonist saab VoIP-telefoni automaatvastaja teated suunata helifailidena telefoniomaniku postkasti, saab jälgida tehtud kõnede ajalugu, panna peale kõnepiiranguid, helistamiseks kasutada pihuarvutisse laetud VoIP-programmi ja nii edasi. “Lisavõimaluste valik on teenusepakkujate sõnul lõputu, sest alati mõeldakse midagi uut juurde,” ütleb Shvaikovsky.
Elioni meediasuhete juhi Ain Parmase sõnul on hetkel pakutud VoIP'i vaid üksikutele klientidele nagu Tallinki ja Estonian Airi klienditeenindused, kuid uutes elamurajoonides saab sellest valdav kõnesidetehnoloogia. “Edaspidi hakkame järk-järgult vanu telefonijaamu VoIP-tehnoloogiat toetavate sõlmede vastu välja vahetama,” ütleb Parmas. “Samas näeme VoIPi pigem
internetiühenduse lisateenusena, kuna telefonikõned on muutumas järjest enam ühenduse lisaväärtuseks.”
Ruumi on kõigile
Shvaikovsky jaoks on VoIP tulevik. Ta usub, et tavatelefon kaob kunagi aastate pärast sootuks. Ülemaailmne infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni uurimisfirma Gartner Group väidab, et aastaks 2010 käib 80 protsenti kõnedest läbi VoIPi. “Kuskil Siberi külas on veel pikka aega tavatelefon olemas, aga kriitiline mass liigub VoIPi kasutama juba mõne aastaga,” lisab Shvaikovsky.
Eesti VoiP-turg sarnaneb hetkel suure avastamata metsaga, mis on koduks paljudele karudele, kes igaüks oma territooriumi laiendavad. Samas on see ala piisavalt suur, ruumi jagub kõikidele ning olukorda, kus kaks karu põlislaanes peadpidi kokku jookseksid, ei teki veel niipea. “Kõigil on ruumi VoIPi pakkuda, ilma et peaks kellelegi otsa komistama,” on Shvaikovsky kindel.
Põhjanaabrite telkohiiglane TeliaSonera andis hiljuti avalikult teada tavatelefonide arendustegevuse külmutamisest. Nende sõnul kuulub tulevik samuti VoiP telefonidele, kuid nad ei kuuluta tavatelefonile seetõttu veel surma.
TeliaSonera asepresidendi Erik Hallbergi sõnul on VoIP tulevikuteenus ning osaliselt jääb see alati tasuliseks. “VoIP'i täielik areng ja tavatelefonide asendamine võtab aega kuskil 15-20 aastat,” lisab Hallberg. “VoIP ei ole järjekordne haip, mis mingil hetkel suure pauguga raugeb. See on lihtsalt uus ja efektiivne viis edastada kõneteenuseid interneti teel.”
Möödunud aasta detsembris teatasid VoIP-tehnoloogiale üleminekust Moskva suurimad tavatelefonioperaatorid Rostelecom ja Moscow City Telephone Network.
