Iga tuntud inimese parteistumisega käib ühiskonnast läbi kahin - et kas oli see nüüd maailmavaateline liigutus või mingi kaalutletud tehing. 

Kui suured panused siis mängus on? Jah, Liis Tappo kandideerib ka kevadistel Riigikogu valimistel. Ning samal ajal, kui abikaasa Liis parteisse astus, asus nõunikuna keskerakondliku Pirita linnosavalitsuse teenistusse ka perekonnapea Rene Treial. Muidugi polnud seegi juhus. 

Kas valdavalt kodus laste kasvatamisega tegelnud perenaine suudab poliitikute verises võitluses vastu pidada? Kahtlane. On ju tema töökogemus viimasel ajal olnud üsna kesine - vaid paar aastat OÜ Ökosahver tegevjuhina, viimasel ajal aga pole saanud noorima lapse kõrvalt sealgi aktiivselt tegutseda. Pigem on tegemist klassikalise peibutuspardi-häältepüüdjaga keskealistele pereemadele.

Mitmed Tappode perekonnatuttavad nõustuvad, et valik oli tehtud pragmaatiliselt. Seltskonnaajakirjanikuna tuntud ja praegu elustiiliajakirja Hai toimetav Inga Raitar, kellele Liis Treial on tütre ristiema ja kes perekond Treialitega üle 15 aasta hästi tuttav, oli alguses veidi üllatunud.

Kuid Raitar ei usu, et tegemist võiks olla n-ö kohukesesündroomiga. Ta arvab, et tegu on täiesti pragmaatilise valikuga, mitte tehinguga. Raitar meenutab, kuidas nad Liisiga Aino Järvesoo algatusele eri erakondadestperepoliitikaga tegelevate naiste toetust otsisid. Siiri Oviir ja Elle Kull olid ainsad, kes asja tõsiselt võtsid. Et mida suurem erakond, seda parem oma asja ajada.

Siiski peab Liis Treial tunnistama, et ega tal valikut eriti polnudki. Perekondlikud ja geograafilised sidemed olid Treialite puhul ka parteiliselt ette määratud. Nii juhtuski, et Pirita linnaosavanem Enno Tamm, kelle tütre ristiema on Liis Treial, tegigi ühel päeval eksmissile ja nelja lapse emale ettepaneku poliitikasse astuda.

Kuid vaja oli ka teist soovitajat. Pole midagi imestada, et selleks sai Edgar Savisaar, perekond Tappode naaber Lääne-Virumaalt, kus Tappod peavad mahetalu üsna Hundisilma lähedal.

Liisi täht ei sära enam kaugeltki nii heledalt kui kümme aastat tagasi, kuid mingi vaikne kuma on sellest siiski säilinud. Piisavalt tugev, et propagandavankri ette rakendatuna olla kümnetuhandes värvatu ja just veidi-veidi uudiskünnist ületav sündmus rubriigis "Uusi parteilasi".

Liis Tappo-Treial on musternäide sellest, kui võimas oli misside mõju üheksakümnendate alguses. Selleaegseid misse tuntakse siiamaani, praeguste tuntus ei ulatu Tappode-Korjude-Metsade lähedalegi. Siis oli Miss Estonia arvamusliider, teda kutsuti igale vähegi olulisemale üritusele või avamisele, ajakirjandus küsis temalt kommentaari ükskõik millise avalikkuseleolulise teema kohta, olgu see siis perepoliitika või aktsiate ostmine.

Kuigi, kui kristalselt aus olla, siis pole Liis arvamusliidri rolli kunagi välja kandnud. Tema rolliks jäi ikkagi olla blond ja malbe pereema, täpipealt 1930. aastate rahvuslikus stiilis, mis pärast iseseisvumist millegipärasttundus nii õigena. Anu Saagimi taolised bravuuritarid tollal Eestis veel ilma ei teinud.

Miss Estonia pikaaegne korraldaja Valeri Kirss on üsna napisõnaline. Ta kommenteerib oma edukaima missiprojekti poliitilist sammu vaid kahe sõnaga: "Suur üllatus." Seejärel kostab telefonist ainult piip-piip. Meedia ei ole Kirsi lemmik, nagu ka Kirss ei ole enam ammu meedialemmik. Isepäine missi-issi arvab, et meedia ei oska tema panust Eesti kultuuri õigesti hinnata.

Aga 1990. aastal valitud Miss Estonia Liis Tappo üle on Valeri Kirsil põhjust uhkust tunda. Tappo viib Kirsi nime ajalukku ja kindlasti ka vastupidi. Rahvas teab ja armastab seda Liisi rohkem kui kõiki teisi hilisemaid misse ühtekokku.

Blond lemmik on valitud nii seltskonnaajakirjanduse "rahva lemmikuks" kui ka hiljuti telesaate "TOP 10" vaatajate poolt Eesti läbi aegade populaarseimaks missiks. Kas aga rahva armastus konverteerub ka poliitiliselt kõvaks valuutaks? Selle kohta ei ole mingit garantiid.

Ebamäärase tuleviku kiuste kinnitab eksmiss, et kõige südamelähedasem on talle vähendada ebavõrdsust laste vahel, et tagada kõigile võimalikult võrdne lähtepositsioon. Emapalk on hea, aga võiks olla veel paremaid lahendusi, arvab ta praeguse perepoliitika kohta. Mingeid konkreetseid lahendusi ta välja pakkuda ei oska.

Keskerakonna peasekretär Kadri Must reedab, kellel hääli Liis püüdma peab hakkama - emasid on parlamendis vähe. Aga Liis Treialit tunnevad kõik emad!

Praegu kasvatab Liis kodus pooleteistaastast poega Joosepit. Ta ütleb, et polnud poliitiku karjäärist esialgu üldse vaimustatud. Ometi andis ta survele järele. On üsna tõenäoline, et ta kistakse poliitikuna nii uudistesse kui kõmulehtede esikaantele. Kui Keskerakond poleks peale surunud, siis oleks ta oma elu võinud rahulikult edasi elada. Teistest erakondadest pakkumisi ei tulnud.

Siiski on ta juba omandanud mõned algaja poliitiku maneerid - räägib pikemaid pause tehes, iga lauset hästi läbi mõeldes.

Kui tuttavad Liisi abikaasale Rene Treialile pärast abikaasa parteisseastumise uudist helistasid, viskas Rene nalja: "Võite nüüd kaasa tunda." Tal võib õigus olla. Nii see tavaliselt on - kui midagi võidad, siis midagi kaotad ka.

Liis Tappo-Treiali mitu ametit

  • Oma eluloo kohta ütleb 1990. aastal Miss Estoniaks tulnud Liis Tappo-Treial, et missitiitleid pole mõtet üles lugema hakata. Olulisem on laste kasvatamine - ema on laste Kirke (13), Krõõda (9), Katariini (7) ja Joosepi (1,5) päralt olnud enam-vähem kogu aja.

Siiski on eksmissil olnud kõrvalepõikena ka mitu huvitavat ametit.

  • 1990. aastatel levis käibefraasina lause "Tere ka teile!" teleklipist, mis reklaamis pesupulbrit. Tuntuks ja mällusööbivaks sai see aga Liis Tappo-Treiali esituses. Tegemist oli ühe tüüpilise pesupulbrireklaamiga, mis vändati Poolas. Erandkorras aga võeti poolatari asemel osalema Eestis tuntud inimene. Esialgu kutsuti Liis Treial üksinda kohale, aga ta keeldus. Poolakad pidid kutsuma kaasa kogu pere, siis sai võtteid alustada.
  • 1992. aastal osales siis värske miss Mati Põldre lavastatud muusikalis "Need vanad armastuskirjad", mis lisas tuntust veelgi.
  • 2003.-2004. aastal proovis Liis Treial kätt tegevjuhina - abikaasa Rene Treiali, Von Krahli teatri kunstilise juhi Peeter Jalaka ja teiste mahekauba austajate loodud Ökosahvri juhatajana. Ettevõtmine pärjati ka Rohelise Liikumise aasta teoks. Ökosahver müüb ainult kontrollitud mahetootjate kaupu.