“Ma ei jõudnud seifi ära panna,” vabandab Krista Aas (37). “Ma neid värskelt kasutanud ei ole.”
Aas näeb välja märksa leebem oma ametlikust kuvandist. Politsei veebilehel avaldatud fotol kannab ta tumesinist mundrit, mille pagunitel särab kolm kuldset tärni.

Siin aga istub teisel pool lauda vasikasilmadega malbe naine, kes kannab roosat pluusi ja allpool põlvi lõppevat seelikut.

Aas juhib keskkriminaalpolitsei tööd augusti algusest. Ukse taga ripuvad koridoris tema eelkäijate pildid. Kõik on mehed, surmtõsiste ja tähtsate nägudega. Uuel juhil on neile mõningaid etteheiteid.
“Maailmas on väga palju muutunud,” ütleb Aas. “Keskkriminaalpolitsei ei ole suutnud sellega sammu pidada. Oleme ajast maha jäänud. Seda tahaksin viie aasta jooksul ära teha.”

Aas usub teadvat ka mahajäämuse võimalikku põhjust. Politseinikud on suhtunud oma elukutsesse nagu eluaegsesse ametisse, kust minnakse pensionile.

“Aastaid siin töötanud inimestel puudub võibolla pilk väljastpoolt. Kui ei tule kuskilt seda, et noh, nüüd, mehed, teeme hoopis sedamoodi!”