Kiirabil ei õnnestunud literaati elustada
Boris Buracinschi oli (17.01.1964 Kišinjov - 9.05 2010 Lasnamäe), Eesti ja Moldaavia literaat, kes kirjutas püsivalt ajalehte KesKus ja tegi kaastööd ka Ekspress.ee-le. Buracinchi arendas Rahvusraamatukogus vene raamatute kogu, ta õpetanud ka Tartu ülikoolis rumeenia keelt ja töötanud Vaba Euroopa korrespondendina.
Põhja politseiprefektuuri vastus Ekspress.ee päringule:
Juhtum leidis aset ööl vastu pühapäeva, mis on teatavasti üks nendest päevadest, millal väljakutseid on rohkem kui muul ajal nädala sees. Politsei sai väljakutse kiirabilt kell 22.53. Patrull jõudis kohale kell 23.11, kui kiirabi andis tugevate väliste joobetunnustega mehe üle politseile. Jaoskonda jõuti kell 23.25 ja paigutati mees kambrisse kainenema. Kambrisse pandi inimene külje peal magama nagu ikka joobes inimeste puhul. Kella 00.30 ajal märkas isikuid kambrite korrapidaja, kes siis toimuval silma peal hoiab, et ühes kambris on inimese pea lähedal vedelik maas. Kui joobes inimese puhul pole oksendamine kuigi ebaharilik, siis reageerib kambritöötaja alati, kui inimesel on terviserike. Käinud kambris olukorda kontrollimas, avastas korrapidaja, et inimene on oksendanud. Korrapidaja püüdis teda aidata ning kutsus kiirabi kell 0.40, kuna leidis, et mehel võis olla tõsisem terviserike. Kiirabi jõudis politseijaoskonda kell 0.50, kuid selleks ajaks oli mehel juba probleeme hingamisega ning kiirabi asus teda elustama. Kell 1.15 konstateeris kiirabi inimese surma.
Miks mees kainestusmaja asemel jaoskonna kambrisse paigutati on seotud politsei abi vajavate inimeste väljakutsete koormusega nädalavahetusel. Ajavahemikul kella 22.00-ni sai politsei juhtimiskeskus 130 kõnet, mis on suhteliselt tavapärane nädalavahetuse öine koormus. See tähendab, et patrullidel tuleb lühikese aja jooksul teenindada väga palju väljakutseid. Kambrid on oma loomult sarnased ning ka Ida jaoskonna kambrites on videovalve. Väljakutse tuli politseile kiirabilt ja suhteliselt jaoskonna lähedalt, seega otsustasid politseinikud viia mees kainenema Ida politseijaoskonda, et jõuda võimalikult kiirelt ka järgmiste abivajajateni.
Saame praegu kinnitada lahangu tulemustest selgunut, et inimese surma põhjuseks oli lämbumine.
Peale avalikus kohas alkoholijoobes viibimise muid rikkumisi ei tuvastatud. Taolises olukorras viibki politsei inimese kainenema, kuna ta võib langeda kas kuriteo ohvriks või praegusel ajal ka öösel veel külma kätte jääda.
Juhtunu osas on alustatud sisejuurdlust, et anda hinnangut juhtunule ja politseiametnike käitumisele. Seda teeb politsei alati kui inimene kambris sureb.
Tallinna kiirabi ravijuhi Katrin Koorti ametlik vastus:
Mis puutub küsimusse kiirabi töö kohta, siis kiirabi hospitaliseerib sellised patsiendid, kel esinevad erakorralisele haigestumisele või vigastusele viitavad nähud. Nende nähtude väljaselgitamiseks tehakse inimesele põhjalik ülevaatus ning mõõdetakse elulised parameetrid.