"Me ei joo tänapäeval enam lihtsalt valget viina heeringa ja hapukoorega," ütleb Tallinna Kiirabi peaarst Raul ­Adlas. Arsti seisukohast on sellest tuline kahju. Moodne eestlane joob nüüd viina segatuna energiajookidega, võtab vaheldumisi narkootikumidega ja antidepres­santidega. Lisaks on moodne eestlane kehvema lihaskonnaga kui tema vanaisa ning hoopis teistsuguste söömisharjumustega kui tema talupoegadest esivanemad. Tagajärg: viin võib käituda tänapäeva inimese organismis hoopis teistmoodi kui varem. Arstid on nõutud, ülikoolis õpitud alkoholimürgistuse kliiniline pilt erineb paljuski uue aja reaalsusest.

Salakavalad energiajoogid
Kolm nädalat tagasi juhtis Raul Adlas ainult erialainimestele mõeldud konverentsi "Alkohol ja erakorraline meditsiin".

Kuulamas olid peaaegu kõik Tallinna kiirabiarstid, sisearstid, neuroloogid. Üksmeelselt tõdeti, et alkoholiga seotud haigused on muutunud ning seni kehtinud reegleid on tarvis muuta. Muutuste äratundmiseks napib Eestis nii uuringuid, praktikat kui ka teadmisi.

Raul Adlas: "Me olime harjunud, et poolteist promilli on selline keskmine nõukogude inimese joove ja kolm promilli oli talutav juubelijoove, millega inimene ikka koju jõudis. Enam ei pruugi nii olla." Inimene võib teel ööklubist koju kaotada teadvuse, kuigi alkomeeter näitab vaid 0,5 promilli. Põhjuseks näiteks klubiöö jooksul tarbitud korgijook, energiajook jne.

Magusad kokteilid viinast ja energiajookidest annavad iga päevaga enam tööd teadlastele ja arstidele.

Energiajook stimuleerib kesknärvisüsteemi ja pidurdab alkoholi toimet. Teisisõnu - energiajook peidab viina mõju ära.

Näiteks maks saab energiajoogist süsivesikuid, kuid kange alkohol omakorda lõhustab neid maksas. Kaks vastandlikku protsessi organismis mõjuvad laastavalt.

Nende ainete toimeaeg on erinev. Kofeiin, tauriin ja teised psühhostimulaatorid pidurdavad viinast ­põhjustatud depressiivse faasi saabumist. Siis aga psühho­stimulaatori mõju kahaneb, aga alkoholil veel kestab. Inimesel ­endal on raske oma seisundile hinnangut anda.

Rassilised muutused ja toit
"Arvatakse, et mis see pudel veini talupojale ikka teeb, aga tema keha pole enam see," ütleb Raul Adlas.

Klubiinimese menüü ei meenuta millegagi tema talupoegadest esivanemate söögilauda. Ta sööb mahult vähe ja kaloririkast toitu, mis tähendab, et viina jooma hakates ei ole seedetraktis just palju toitu. Vanasti, kui seal oli leib ja kartul ja liha, imendus alkohol aeglasemalt ja inimene jäi purju pikkamisi. Nüüd on toit küll energiarikas, aga koguselt väike ning alkohol imendub ruttu. Inimene võib olla ka rämpstoidust rasvunud või range dieedi tulemusena alakaaluline. Mõlemal juhul erineb alkoholimürgituse kliiniline pilt õpiku omast, sest ainevahetus on teistsugune. Vanad promillitabelid ei kehti enam.

Viinahaiguste pilti on hägustanud ka segaabielud. On teada, et alkoholi lagundava ensüümi tase on kollasel, mustal ja valgel rassil erinev. Seda teavad meie arstid vaid teoreetiliselt, praktilisi uuringuid selle kohta ei saagi teha, sest meil on liiga vähe rahvast. Riikides, kus rassid rohkem segunenud, on seda rohkem uuritud.

Arstidele tundmatu maa on ka GHB - korgijook, mis toimib tõhusalt, aga kaob organismist väga kiiresti ning jälgi jätmata. Mingeid mõõtmisi-uuringuid ei saagi nii teha, sest ükski arstieetika koodeks ei luba katsealust eksperimendi huvides täis joota. Arstid kobavad pimeduses.

"Energiajoogi-viinakokteili mõju sõltub palju ka inimese psüühilisest seisundist," lisab Raul Adlas. "Näiteks pärast pingutavat eksamisessiooni on vastupanuvõime vähenenud ning organism talub jooki halvemini."

Mis on energiajook
Sisaldab süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid, toimeained kofeiin, tauriin, glükoronolaktoon jms.

  • Kofeiin - stimuleerib südant ja kesknärvisüsteemi, tõstab vererõhku.
  • Tauriin - looduslik aine, mida organism ise toodab.
    Tauriini on liha- ja kalatoodetes, toiduga saadakse seda 40-400 mg päevas. Energiajoogis on tauriinisisaldus 2000-4000 mg.
  • Glükoronolaktoon - tekib glükoosist ka organismis. Energiajoogis on seda 500 korda rohkem, kui me saame igapäevase toiduga.

allikas: www.tai.ee

Alkoholi kontsentratsioon veres ja joobeastmed

0,01-0,06
Füsioloogiline alkoholisisaldus veres.

0,07-0,19
Toitumisega seoses olev alkoholisisalduse suurenemine.

0,20-0,49
Alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta.

0,5-1,50
Kerge joove. Enesetunne paraneb, enesekriitika väheneb. Käitumises ja kõnes ilmneb uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga vähenenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.

1,51-2,50
Keskmine joove. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd vähenenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seistes inimene kõigub, kõndides taarub ja tuigub.

2,51-3,00
Raske joove. Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida halveneb järk-järgult, kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges.

3,01-5,00
Üliraske joove. Võib lõppeda surmaga.

Üle 5,00
Surmav alkoholimürgitus.

Allikas: www.akliinik.ee