Kiired autod ja fašismi vari
Ligi 40 aastat on Max Mosley püüdnud avalikkuse ees lahti saada isa tumedast varjust. Ta loobus poliitikukarjäärist "nime pärast" ja pühendus autospordile, kui avastas, et tema perekonnanimi meenutab rahvale mitte ainult kurikuulsat mustsärklaste juhti Oswald Mosleyt, vaid ka võrdlemisi tuntud šassiiehitajat Alf Mosleyt.
Kujutlege nüüd tema reaktsiooni, kui talle helistati ja teatati, et Ühendkuningriigi kõige suurema läbimüügiga ajaleht kavatseb avaldada viiel küljel loo tema väidetavast kaasalöömisest orgias natsivormides ja holokaustiohvrite triibulistes rõivastes prostituutidega.
Mõne tunniga sundisid 550 miljardi kroonise aastakäibega Vormel-1 karusselli korraldava FIA presidendi juristid News of the Worldi kõrvaldama oma veebisaidilt video, kus väidetav Mosley piitsutab ühes Chelsea keldrikorteris saksakeelsete fraaside taustal triibulises vangirõivas seksitöötajat. Interneti taltsutamatutes avarustes aga rippus klipp, kus muuhulgas võis näha säärsaabastega naisvangivalvurit multimiljonärile täikontrolli tegemas, veel mitu päeva hiljem.
Politiseeritud ja elitaarsel spordialal jõulise loomu ja otsekohesusega "Mad Maxi" hüüdnime teeninud mehe sõbrad ja vaenlased olid seni ühel meelel selles, et väidetavad seksipatud ei tohiks kuidagi mõjutada karjääri, mille vältel Mosley on nagunii pidanud kuulma nii kiidulaule kui ka sõimu - seda mitmel põhjusel, alates sõitjate turvanõuete karmistamisest ja lõpetades rolliga mulluses McLareni meeskonna spionaažiskandaalis.
Nüüd aga, kui kõigele sellele lisandus väidetav surmalaagrit matkiv orgia, mis hoobilt äratas ellu halvamaigulise seose Mosley nime ja omal ajal külalisena Oswaldi pulmas viibinud Adolf Hitleri vahel, on paratamatult kerkinud küsimus, kas 67aastane FIA president ikka saab jätkata Vormeli-hierarhia "kaaneposina".
Juudiorganisatsioonid on nõudnud mehe tagasiastumist ja endine Vormel-1 maailmameister Sir Stirling Moss on öelnud, et ei kujuta ette, kuidas Mosley saaks oma kohale jääda.
Saksamaalt Jaapanini kostnud etteheidete taustal maksab osundada ühe Euroopa tiimi juhtiva tegelase sõnu: "Ühelt poolt on Maxi oletatavad teod Londoni bordellis tema enda asi. Teiselt poolt on uskumatult kahjulik, et just tema nime seostatakse inimkonna ajaloo ühe suurima kuriteo teemaliste fantaasiatega. Kui ta reisib maailmas ringi mootorispordi suursaadikuna, siis tekivad paratamatult küsimused tõsiseltvõetavusest ja otsustusvõimest, millele tal tuleb rahuldavalt vastata. Aga raske on ette kujutada, kuidas ta saaks seda teha, ja palju on neid, kes arvavad, et tal tuleks pöörata vaikselt garaažiboksi."
Kahtlemata just selliseid kommentaare silmas pidades soovitas Mosley sõber, teine Vormel-1 oligarh Bernie Ecclestone Maxil nädalavahetuse Bahreini Grand Prix'le tulemata jätta, vihjates, et islamiriigi kuninglikule perekonnale ei oleks tema kohalolek "meeltmööda".
Ecclestone, kes kontrollib F1 äripoolt, sellal kui Mosley juhib võistlusreegleid koostavat organisatsiooni, ütles: "Tal ei tasu vist minna? Probleem on selles, et ta tõmbaks kogu tähelepanu sõidult ära ja juhiks selle teistele asjadele, mis ausalt öeldes ei peaks olema kellegi teise mure."
Miljardär ütles veel, et kavatseb ka edaspidi sõpra toetada ega ühine nendega, kes nõuavad tema tagasiastumist. "Max peaks tegema seda, mis tema arvates on õige, sest see asi puudutab ainult teda ennast, mitte FIAd. Tehku, mida ta oma südames õigeks peab. Kui Max oleks olnud kahe linnukesega voodis, siis ütleksid inimesed "tubli poiss" vms. Aga sellised asjad on enamikule inimestest eemaletõukavad, siit probleem."
Siiani pole mingit märki, et 21aastasena abiellunud kahe poja isa Mosley kavatseks kuulata neid, kes nõuavad tema lahkumist FIA marmorpaleest Pariisi Concorde'i väljakul.
Pärast eilseid nõupidamisi juristidega võimaliku hagi osas News of the Worldi vastu eraelu puutumatuse rikkumise pärast teatas FIA pressiesindaja, et Mosley ei mõtle lahkuda ja jääb paigale vähemalt tuleva aasta oktoobrini, kui lõpeb tema praegune ametiaeg.
Nende sõnul, kes Oxfordi haridusega endist advokaati lähemalt tunnevad, on selline äge vastuhakk survele - ja põlgusele - vägagi iseloomulik. Max Mosley harjus avalikkuse halvakspanuga juba siis, kui pidi 1962. aastal East Endis ühe märuli ajal oma isa kaitseks käed käiku laskma. Tookord vabastas kohtunik ta avaliku korra rikkumise süüdistusest, kui ta ütles: "Mu kohus oli oma isale appi minna."
Mõne aja eest ütles Mosley: "Ma ei karda tule alla sattuda - ma olen pärit perekonnast, kes on terve elu tule all olnud -, aga ma mõistan, et on neid, kes arvavad teisiti. Mulle meeldib lugeda blogidest sõimu, see on lõbus ajaviide."
1940. aasta aprillis endise kabinetiministri ja tolleaegse Briti Fašistide Uniooni juhi peres sündinud Max veetis kaks esimest eluaastat oma vanematest lahus, sest tema isa, kes pooldas kokkulepet Hitleriga, oli aresti all. Tema ema, leedi Diana Mitford, üks poliitiliselt kurikuulsatest õdedest Mitfordidest, veetis samuti Maxi sünni järel 11 nädalat aresti all, kuigi Diana tuttav Winston Churchill hoolitses, et teda lubati korrapäraselt oma vastsündinud lapse juurde.
Saanud mitmekülgse erahariduse Prantsusmaal, Saksamaal (sealt hea saksa keele oskus, mis ilmneb ka 60 000 krooni maksma läinud sadomasosessioonil) ja Inglismaal, omandas ta füüsika kraadi Oxfordis ja asus stažeerima advokaadina kaubamärgiseaduse alal. See kõik aga oli sõjajärgsel Inglismaal karjääri alustamisel suhteliselt tavaline.
Nooruses ühines Max Mosley oma isa uue partei, Uniooniliikumisega ja kaalus 1980. aastatel isegi kandideerimist parlamenti Margaret Thatcheri konservatiivide koosseisus. Ent kui intervjuud keskendusid tema isa poliitilistele vaadetele, mõistis ta, et perekond jääks tema sünnipärast poliitikuannet alatiseks varjutama. Tookord ütles ta: "Kui mulle antaks vabalt valida, siis ma oleksin valinud poliitika, aga nime tõttu ei ole see võimalik."
Siis aga veendus noor jurist tänu millalgi 1960. aastatel kätte sattunud juhuslikule priipiletile Silverstone'i ringrajavõistlustel, et tema tulevik on suhteliselt anonüümses mootorispordis.
Tollase ulja võidusõidumaailma veetlust seletades on ta öelnud: "Mul oli pidevalt [Oswald Mosley pojana] probleeme, kuni ma sattusin võidusõidu juurde. Ühel esimestest võistlustest, kus ma sõitsin, kuulsin kedagi ütlevat: "Mosley, Max Mosley, see on vist šassiitootja Alf Mosley sugulane." Ja ma mõtlesin omaette: "Ma leidsin ala, kus ei tunta Oswald Mosleyd!" Ja see on võidusõidus alati nii olnud: keegi ei pane pahaks."
Ega pandudki, kuni nädalavahetuse uudiseni. Vaatamata rahulolematusepominale mõnede F1 tiimide poolt aga on FIA, kes esindab 222 mootorispordiorganisatsiooni kogu maailmast ja kureerib ka teisi Vormeleid, mõista andnud, et Mosley enneaegu lahkuma sundimiseks läheb vaja rohkemat kui Vormel-1 bosside hääletust.
Alates 1966. aastast, kui blond ärimees alustas edukat võidusõitjakarjääri, on ta aeglaselt liikunud mootorispordi hiilgusredelil ülespoole, esmalt asutades omaenda võidusõiduautosid tootva firma March Engineering ja seejärel liitudes ala juhatusega. Tema läbirääkija- ning juristivõimed avasid talle tee FIA tippu, kui eelmine prantslasest president Jean-Marie Balestre 1993. aastal kõrvale astus.
Järgnenud 15 aasta jooksul on ala Mosley käe all läbi tulnud mitmest kriisist, alates San Marino Grand Prix'l 1994 maailmameister Ayrton Senna ja sakslase Roland Ratzenbergeri surmaga lõppenud õnnetustest, mis tõid ultimaatumi parandada F1 turvanõudeid või loovutada föderatsioonipoolne kontroll.
FIA presidendi juhtimisel rakendatud abinõud, nagu mootorite võimsuse vähendamine ja juhtide turvavarustusele esitatavate nõuete karmistamine, tõid kaasa uuenenud publikuhuvi, tänu paljude uute radade ehitamisele ning uutele Grand-Prix' etappidele võideti hulganisti publikut Idas.
Samuti on Mosley lubanud tõsta ala võistluslikkust, piirates tiimide eelarveid.
1997. aastal õnnestus tal Tony Blairiga peetud läbirääkimistel veenda leiboristide valitsust edasi lükkama tubakareklaamikeeldu F1 etappidel, mistõttu äsjane peaminister pidi hiljem avalikult vabandama, kui selgus, et tema erakond oli Bernie Ecclestone'ilt vastu võtnud üle 20 miljoni krooni toetusraha.
Vaatamata kriitikale kõrkuse ja autoritaarsete juhtimisvõtete suhtes pääses Mosley kriimustamata 2005. aasta USA Grand Prix'ga seotud tülidest, kus tema otsusel kõrvaldati 22 osalevast autost 16, ja mullusest McLareni spionaažiskandaalist, kus FIA presidendi ja McLareni omaniku Ron Dennise väidetav isikute sobimatus lõppes Briti tiimile rekordilise 1,2 miljardi kroonise trahviga.
Just see silmapaistev roll sunnib neidki, kellele meeldiks näha Mosley tagasiastumist, eraviisiliselt tunnistama, et see mees mõjutab veel kaua vormelimaailma elu.
Või nagu ta ise ütles: "Tingimusel et ma püsin suhteliselt täie mõistuse juures, ei lähe ma enne 2009. aastat kusagile."
Cahal Milmo
The Independent
Artikkel on avaldatud 2. aprillil ajalehes The Independent. Tõlgitud lühendatult.
