Kilekott on halvem kui riidest kott, kuid parem kui paberkott

Riidest kott on kõige õigem – kui selle on meisterdanud näiteks vanast särgist oma vanaema.

Roheliste, Reformierakonna ja IRLi poolt Riigikogu menetlusse antud Plastkotiaktsiisi seaduseelnõu sunnib kaalutlema, millist poekotti eelistada, et olla ühtaegu sõber nii keskkonnaga kui ka oma rahakotiga.

Praegu kasutab kolm inimest neljast kilekotte.

Eestis võetakse igal aastal kasutusele umbes 700 miljonit kilekotti. Ainuüksi Maxima kauplusekett Eestis müüb iga kuu pool miljonit, lisaks veel tasuta väiksed kilekotid, mida kulub Maximas üle viie miljoni kuus.

Kaubanduskettide turundusjuhid on ökotrendi harjal edukalt käima saanud tekstiilkottide müügi. Uuringute põhjal on tekstiilist kandekottidele üle läinud just jõukamad ja nooremad inimesed.

Üks küünilisemaid müüte on aga biolagunev kilekott. Sageli märgitakse sõna “biolagunev” kottidele, mille saamiseks segatakse maisitärklist tavaliste kilekottide massi sisse. Saavutatakse osaline lagunemine. Maisitärklis kõduneb kompostis, aga plast laguneb imepisikesteks tükikesteks, segunedes küll kompostiga, aga ei lagune. Plastosakesed rändavad toiduahelas nii kalade kui ka metsloomade kõhtu – ja sealt pole pikk tee inimese seedekulglasse.

Nn biolagunev kott ei sobi ka töötlemiseks. Samuti on ta vähem vastupidav, kuid kaupmeestel õnnestub seda müüa kallimalt kui tavalisi kilekotte.

Viimasel ajal on kilekottide korduvkasutus suurenenud poole võrra. Kolm inimest neljast kasutab kilekotte uuesti. Praegustest võimalustest pole kilekott sugugi kõige hullem “killerkott”. Võrdlustabelist selgub, et suurim säästumüüt on paberkott: seda kasutada on selge rumalus nii rahalises kui ka ökoloogilises mõttes.

Plastkotid tekitavad tahkeid jäätmeid viis korda vähem kui paberkotid. Kasvuhoonegaase emiteeritakse atmosfääri plastkottide elutsükli jooksul 3,5 korda vähem kui paberkottide elutsükli jooksul. Vedelaid jäätmeid tekib plastkottide elutsüklis 17 korda vähem kui paberkottide omas. Energiakulukuse osas kehtib reegel, et 1,5 plastkotti võrdub 1 paberkotiga. Kui mõlemat kotti taaskasutada, siis saame suhteks, et 1,3 plastkotti võrdub 1 paberkotiga.

Rimi toob oma tasuta-jagamise kampaania (GreenStep OÜ ja Killerkoti meeskondade poolt korradatava kampaania) kotid Indiast, maailma suurimalt ja enimsertifitseeritud tekstiilkottide tootjalt. Tegemist on kvaliteetse tugevast naturaalsest valgest kangast 100% puuvillase kotiga, millel on 2/2 värvi trükk.

Kes on lugenud “Onu Tomi onnikest”, teab, et puuvillatootmine on väga inimvaenulik tööstusharu. Üle 20 000 inimese sureb igal aastal pestitsiidimürgituse tõttu. 2006. aastal võtsid endalt ahastuses elu rohkem kui tuhat India Mahrashtra osariigi puuvillakasvatajat, kuna nad ei suutnud ebaõnnestunud saagi tõttu laenu tagasi maksta.

Koti hind on umbes 25 krooni. Rimi rõhutab, et nende partneriteks valitakse alati auditeeritud ettevõtted, kes ei kasuta lapstööjõudu ja maksavad oma töötajatele ausalt palka.

	Kilekott	Riidest kott	Paberkott
Tooraine	Toodetakse fossiilsetest, s.t mittetaastuvatest loodusvaradest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus.	Toodetakse linast või puuvillast, s.t taastuvast loodusvarast.	Pool paberist toodetakse puidust saadavast tselluloosikiust, s.t taastuvast toorainest. Vanapaberist tehakse 39%.
Lagunemine looduses	Ei kõdune, laguneb üha väiksemateks tükkideks umbes tuhat aastat.	ca 5 aastat	Kui kott on pruun, ilma kirjade, piltide ja kileta, saab seda kompostida või põletada. Kompostides kõduneb paari kuuga. Muudel juhtudel tuleb see tagastada vanapaberina või visata tavalisse prügikasti. Tavalisel prügimäel kõduneb aastate jooksul. Paber ja papp tekitavad prügilasse sattudes metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2.
Taaskasutus (kasutuskordi)	1–2 korda	500 korda	1 kord
Ümber­töötlemine	Keeruline, kuna hõlmab plasti sulatamist ja ümber­valamist. Plasti töötlemisega halveneb kvaliteet.	-	Vanapaberist valge taaskasutatud paberi saamiskes kulub hulgaliselt kemikaale ja vett.
Hind (tk)	1 kroon 50 senti	20–25 krooni	3–4 krooni
Kasutuskorra maksumus	50 senti	4–10 senti	3–4 krooni
Mõju keskkonnale	Igal aastal sureb miljon merelindu, 100 000 hüljest, jääkaru jt merelooma.	1 kg puuvilla tootmiseks kulub 1 m3 vett. Ühe teksapaari tootmiseks läheb vaja 8000 liitrit, 11% kogu maailmas kasutatavatest pestitsiididest langeb puuvillapõldudele, kuni 50% põllumajanduslikust tulust kulub kemikaalide kasutamisele.	Lageraiel ja metsa langetamisel kasutatavad suured masinad tekitavad elusloodusele pikaajalist kahju. Prügimäele sattunud vanapaber eritab lagunedes suures koguses metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Et paberkott oleks vastupidav, on vaja pika kiuga tooret, mida saab aga kasvavast puidust, mitte vanapaberist.
Kus toodetud	Aasia riigid, osaliselt Läti	Kagu-Aasia, India	Rootsi