Kindel liider

Eesti kõige väärtuslikum ettevõte on rootslastele kuuluv Hansapank. Tema “hind” on üle 89 miljardi krooni.

Rootslastele on Hansapank õnn ja õnnetus ühekorraga.

Eestisse tehtud investeering muutub läänenaabrite jaoks üha tähtsamaks: tema osa Swedbanki grupi laenudes oli tänavu teises kvartalis 16 protsenti, kuid puhaskasumis 32 protsenti ning kasumi kasvus koguni 92 protsenti.

“Kasumi trend on olnud eriti tugev Baltimaades,” kiitis Swedbanki juhatuse esimees Jan Liden esimese poolaasta tulemusi esitledes.

Viimase aasta jooksul kasvas Hansapanga puhas­kasum üheksa korda kiiremini kui emapanga oma.

Briti erialaajakiri The Banker on andnud Hansapangale Eesti parima panga tiitli seitse aastat järjest. See on kõvem ülekaal kui Michael Schumacheril omal ajal vormel-üks sarjas.

Hansapank oli suvise seisuga turuliider kõigis kolmes Balti riigis nii hoiustamise kui laenamise osas. Vaid Leedu laenuturul kaotas ta napilt SEB-grupile.

Rootslased võtsid Hansapanga üle kevadel kaks aastat tagasi. Tookord oli panga turuväärtus 67 miljardit krooni. GILD Bankersi analüüs pakub tema väärtuseks (aastavahetuse seisuga) juba üle 89 miljardi krooni. Pooleteise aastaga kasvas tema väärtus ligi kolmandiku võrra.

Samas on Swedbanki omanikud kaotanud viimase seitsme kuuga Stockholmi börsil toimunud aktsia hinna languse tõttu üle 55 miljardi krooni ja selles on paljuski süüdi Hansapank.

Investorid pelgavad Baltimaade majanduse ülekuumenemist ja sellest tulevaid tagasilööke.
Ja Hansapanga seni hoogne laienemine muutub küsitavaks, sest rootslased kavatsevad suure kasvuvõimalusega Vene tütarpanga Tallinna küljest eraldada ja Stockholmi alluvusse viia.

Aktsia hind kukub
15. veebruaril saavutas Swedbanki aktsia hind Stockholmi börsil oma kõigi aegade parima tulemuse – 282 Rootsi krooni. Suuresti olid rekordi taga Hansapanga hiilgavad majandustulemused ja ulatuslikud laienemisplaanid Venemaal, sh tänavu kavatsetud sisenemine jaeturule.

Turul liikusid aga ka teistsugused arvamused. Kevadtalvel külastas mõjuka reitinguagentuuri Standard & Poor’s analüütik Tallinna ja soovitas pärast seda visiiti “kindlalt müüa” Swedbanki aktsiaid, sest isegi nn helge stsenaariumi korral võivad need aasta jooksul odavneda kuni kümnendiku võrra.

Juunis kõrvetas Hansapank valusalt näpud Venemaal. Sealne keskpank piiras Hansapanga tegevust kolmeks kuuks mitmel olulisel alal, sest viimase Vene haru rikkus rahapesu vastu võitlemise reegleid. Pank ei jonninud vastu, sest oli tõepoolest patustanud.

Suvel hoogustusid jutud Baltikumi majanduse “maandumisest”. Põhiküsimuseks polnud enam, millal maandumine tuleb, vaid see, kui järsk ta on.

Veel augusti alguses kinnitas Fitch Ratings ­Hansapanga reitingud senisel tasemel. Kuid USA eluasemeturult alanud segadus käis tsunamina üle maailma kapitaliturgude, lisandus numbriline ­tõestus siinse majanduskasvu kokkutõmbumise kohta. Kui esimeses kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang 9,8 protsenti, siis teises 7,6 protsenti.

Oktoobri alguses maksis Swedbanki aktsia Stockholmi börsil 216 Rootsi krooni, talvise tipuga võrreldes 23 protsenti vähem.

Suur küsimus: kuidas edasi kasvada?
Septembri keskel peetud konverentsil “Äriplaan 2008” rääkis Hansapank-Eesti peadirektor Priit Põldoja, et siinsetel pankadel läheb siiski “superhästi. Kõik pangad näitavad juba teist aastat järjest rekordkasumeid ja hiigelkasvu.”

Ta hoiatas aga samas, et “õnnel” baseeruv majanduskasv hakkab läbi saama ja järgmise kasvu saavutamine saab olema palju raskem eelmisest. Mis puudutab panku, siis nende “kasumi tipuks jääb kolmas kvartal 2007. See on minu isiklik ­prognoos,” ennustas pankur.

Põldoja selgitas, et seni oli pankade äri väga lihtne. Rajatagustest emapankadest tuli peale vaba raha, seda laenati üha suuremas mahus välja ning laenamist toetasid madalad intressimäärad.

Praegu on olukord muutunud. Intressimäärad tõusevad. Laenumahud ei kasva enam endises tempos. Viimaste majandustulemuste avalikustamise ajal ütles Põldoja Ekspressile, et inimesed võtavad kodulaenude turul väiksemaid laene kui varem. “Esimesel poolaastal oli meil 13 protsendi võrra vähem uusi kliente kui aasta tagasi samal perioodil. Samas uusi laenulepinguid oli rohkem kui aasta tagasi,” tõdes ta.

Pankade ees seisab küsimus, kuidas edasi minna. Konkurentide käest kliente üle meelitada on väga raske, uusi kliente võita samuti. “Kas on veel mingeid tooteid, mida saame siinsele turule tuua? Lihtsat kasvu on üha raskem ja raskem saavutada,” ütles Põldoja konverentsil ja märkis, et Hansapank mõtleb näiteks, kas saaks müüa fonditooteid Skandinaaviasse.

“Silmapiiril on oluliselt suuremad väljakutsed, kui me viimase paari aasta jooksul oleme harjunud nägema,” tegi ta kokkuvõtte.

Vana hea ja uus hea Rootsi aeg
Eestlased on mitusada aastat kasutatud väljendit “vana hea Rootsi aeg”. Laias laastus tähistab see ajavahemikku 1629–1699, mil suurt osa riigist valitses Stockholmi kuningakoda.
Rootsi võim kinnitas siin kanda pärast Liivi sõda, kui Vene väed olid Euroopa kunagise õitsva ja jõuka viljaaida tühjaks röövinud.

Spetsiifilisemalt tähendab “vana hea Rootsi aeg” perioodi kuningas Karl XI valitsemisest 1680. aasta suure näljahädani. Rootslased võtsid sakslastelt mõisad ära, vabastasid eestlased pärisorjusest ja asutasid talurahvakoolid. See oli väga oluline muutus eestlaste mõttelaadis.

Viimased kümmekond aastat Eesti elus on olnud justkui “uus hea Rootsi aeg”. Seda tänu Rootsi kapitalile, kes aitas Eesti majandusel pärast aastakümnete pikkust õudset Nõukogude aega uuesti õitsema puhkeda.

Eesti Panga statistika ütleb, et Rootsi otseinvesteeringud siia on 65 miljardit krooni, mis moodustab 40 protsenti kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest.

Eriti oluline roll on siin Swedbankil, mis on põllumajanduse krediidiühingute ja hoiukassade liitumisel tekkinud kolhoositaoline moodustis ning mis varem kandis võõramaalastele raskestihääldatavat nime FöreningsSparbanken.

Kui minister Axel Oxenstiern tahtis XVII sajandil ehk “vanal heal ajal” teha Narvast Rootsi impeeriumi teise pealinna, siis praegu on Tallinnal sisuliselt sama koht Swedbanki struktuuris.
Pangandusgigant Citigroup prognoosis suvel, et Hansapank peaks andma aastatel 2006–2009 üle 80 protsendi Swedbanki maksueelse kasumi kasvust.
    
Hansapanga edu saladus
Swedbank ilmus Eestisse suvel 1996. Loomulikult palusid rootslased ühe esimese asjana audientsi Hansapangas.

Hansapangast oli selleks ajaks saanud Eesti pangaturu priimus. Edu põhines asjaolul, et Hansapank tegi asju algusest peale õigesti. Tal polnud kaelas nõukogude-aegset taaka nagu Hoiupangal, Sotsiaalpangal ja paljudel teistel.

Tegevjuht Jüri Mõis käis esmalt Soomes ja Rootsis pankadelt šnitti võtmas. Revolutsiooniks Eesti panganduses oli tellerite kasutuselev&o tilde;tt. Teistes pankades tegelesid kundedega raamatupidajad ja käis kõva paberimäärimine. Hansapangas peeti aga arvestust online’is.
Hansapank tegeles esialgu peamiselt sularaha­operatsioonide ja valuutavahetusega. Panga üks esimesi inkassaatoreid oli hilisem tegevjuht Indrek Neivelt, raha vedas ta spordikotis.

Hansapank polnud algul iseseisev asutus, vaid Tartu Kommertspanga filiaal. Mõis mõistis Tartu pangas valitsenud segadust nähes, et rublade ja valuuta kohta peab kehtima ühine arvestus. Pank olgu pigem väike kui üle pea kasvanud. Pearaamatupidajaks võttis ta oma naise Tiina Mõisa.

Kui Tartu Kommertspank, Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank kokku kukkusid, algas klientide massiline ülejooksmine Hansapanka.

Panga asutajaliige Rain Lõhmus pani sügisel 1990 kirja oma ettekujutuse kommertspanga loomisest. Tema meelest tuli luua piiratud kontorivõrguga, aga hiljem Tallinna kõrval teisigi suuremaid linnu kattev pank. Nelja-viie aasta eesmärgiks seadis Lõhmus Eesti kahe-kolme suurima panga sekka jõudmise. Juba neljandal tegevusaastal kasvas Hansapank Eesti suurimaks.

90ndatel oli Hansapank esimene, kes alustas kodulaenude väljaandmist ja müüs oma aktsiaid Läänes. Emissiooni korraldas Soome-Briti investeerimispankur Joakim Helenius, kelle kohta arvas Eesti välisluure, et teda pole olemas! Hiljem kolis Helenius Tallinna. Tema investeerimispank Trigon on praegu Eesti väärtuslikemate ettevõtete pingereas ligi 2,1 miljardi krooniga 29. kohal.

Rootslaste manöövrid
Swedbank ei investeerinud esmalt siiski mitte Hansapanka, vaid kadunud Hoiupanka. Osaluse Hoiupangas ostsid aga rootslased Hansapanga käest. Viimane teenis tehinguga ligi sada miljonit krooni erakorralist kasumit. Swedbank teatas uhkusega, et on esimene Rootsi pank, kes Eestisse oma raha paneb.

“Swedbanki kujul on tegemist igati soliidse investoriga, kelle omanikuks olemine teeks au kõikidele maailma pankadele,” teatas Hoiupanga juhataja Olari Taal.

Kuid hiljem läksid “svenssonid” ja Hoiupanga eestlastest juhid kõvasti tülli, sest Taal & Ko tahtsid saada ise Hoiupanga suuromanikeks. Oma jahmatuseks avastasid nad aga, et rootslased pidasid salaja kõnelusi osaluse suurendamiseks.

Hoiupankurid pöörasid rootslastega tülli. “Hoiupanga juhtkond ei usu, et Swedbanki saamine strateegiliseks investoriks tooks kasu Hoiupangale või Hoiupanga teistele aktsionäridele,” kuulutasid nad.

Sellest avaldusest ei piisanud. Swedbank ostis viiendiku Hoiupangast.

Hansapanka sisseostmine
Suvel 1998 võttis Hansapank üle Hoiupanga. Rootslastele istus see päris hästi. Nad said selle tehingu kaudu Hansapangas päris olulise, seitsme protsendi suuruse aktsiapaki.  
 
Hansapank vaevles kapitalinäljas ning otsis parajasti strateegilist partnerit. Hansapanga asutajad eesotsas Hannes Tamjärvega pidasid esmajärjekorras silmas teist Rootsi panka SEBi. SEB meeldis hansapankuritele, sest on ettevõtjasõbralik ja samasuguse ärifilosoofiaga nagu Hansapank ise. SEBi nõukogu esimees Jacob Wallenberg oli Baltimaadest vaimustatud, kuigi rääkis, et sel ajal, kui ta teenis Rootsi laevastikus, “oli kõik teisel pool Balti merd vaenulik maa-ala”.

Swedbank muutus ärevaks, sest SEB on tema suur rivaal. Swedbanki esindaja panga nõukogus Lars-Olof Ödlund soovitas Tamjärvel ja Mõisal partneri leidmisega mitte kiirustada. Võtke rahulikult, ütles ta. Ise aga saatis Swedbanki peakontorisse ohusignaali.
Swedbank hakkas Hansapanga aktsiaid kokku ostma, kuid ei teavitanud sellest Ha nsapanga juhte ega suuremaid aktsionäre.

Augusti keskel teatas Swedbank, et tema osalus Hansapangas on kasvanud kümne protsendini. Kaks nädalat hiljem juba 20 protsendini.

Ödlund kinnitas pressis, et Swedbank ei soovi oma osa enam suurendada. Paar päeva hiljem kasvas osalus 25 protsendini. Ödlund keerutas: “Ma mõtlesin umbes 20protsendist osalust ning 25 on umbes 20…”

Nüüd ärkas SEB. Rootsi pangad alustasid omavahel hinnarallit. Lõpuks korraldasid hansapankurid rootslaste vahel võidupakkumise. Võitis Swedbank, kes sai ligi poole pangast endale.

Swedpankil oli osalusi ka Norra ja Soome pankades. Need jäid 20–25 pro­tsendi piirimaile. Seetõttu uskus Tamjärv, et rootslased müüvad ka osa Hansapangast. Seda ei juhtunud. Swedbanki osa vaid kasvas.

Tegevjuht Jüri Mõis sai aga tungiva soovituse tagasi astuda, sest tema korraldatud võidupakkumise tõttu läks Hansapanga ülesostmine rootslastele ligi miljardi krooni võrra kallimaks.

Hansapanga ülevõtmine
Uueks pealikuks panid rootslased Indrek Neivelti. Teda aitas nõukogu esimees Anders Sahlen, kes selgitas rootslaste seas, et ärge pange pidurit, las Baltikumi poisid tegutsevad. Rootslased kippusid nimelt mõtlema, et  hea asi on vaid Rootsi asi.

2001. aastal erastas Hansapank Leedu maapanga. Temast sai ülebaltiline firma. Eestlased olid õnnelikud, sest börsil kerkis Hansapanga aktsia hind kohati nagu rakett.

Pank muutus tunduvalt inimlähedasemaks. Panga logo hall hansakoge vahetati välja rahvaliku ja värvilise vastu. Ametlikus versioonis viitab “Hansa laevuke” panga elujõulisusele, suunatusele uute väärtuste loomisele. Oranž on “ergas, positiivne ja elujõuline” värv, mis sümboliseerib panga “avatust, valmisolekut väljakutseteks, innovaatilisust ja dünaamilisust”. Mereroheline on aga “rahulik ja tasakaalukas, väljendades finantsvaldkonna traditsioonilisust ning panga usaldusväärsust”.

2004. aastal muutis Swedbank välisturgude vallutamise strateegiat. Uus põhimõte on keskenduda universaalpangandusele ja osta partnerid võimaluse korral täielikult üles.

Rootslased kuulutasid kavatsusest osta üle kogu Hansapank, kuid põrkasid kõvale vastuseisule. Panga asutajaliige Heldur Meerits põrutas ülevõtmishinda kuuldes: “Tundub, et Swedbankis on mõned inimesed vahepeal purjus olnud, kui kirjutavad pakkumises, et see on tohutu hea võimalus aktsiad rahaks teha.”

Rootslased tahtsid maksta ühe aktsia eest vaid 11 eurot, samas kui börsil kaubeldi 11,8 euroga. Eestlaste vastuseis oli nii tugev, et rootslased pidid tõstma hinda 13,5 euroni, alles siis läks neil plaan korda.

Vastuhaku üks võtmetegelasi Indrek Neivelt lahkus pangast ja töötab nüüd Venemaal. Tallinna börs aga varises ajutiselt kokku, sest Hansapanga minekuga kahanes noteeritud aktsiate turuväärtus üle kolme korra.

Baltimaad vallutatud, edasi Venemaale!
Pärast täielikult Swedbanki kätte minekut muutus Hansapangas oluliselt rahastamisskeem. Enam ei pidanud hansapankurid minema rahvusvahelisele kapitaliturule, rahajoad tulid otse emafirmast. See lubas hoogustada Eestis alanud laenubuumi.

Kolm-neli aastat tagasi püüdis Hansapank küll ajada nn vastutustundlikku laenupoliitikat, kuid ronis ise lõksu. ­Uuringud näitasid küll klientide rahulolu kasvu, kuid rahvale jäi mulje, et teised pangad käituvad lahkemalt. See viis eraisikute panganduse juhi Andres Liinati lahkumiseni ning laenutingimuste lõdvendamiseni.

Hansapanga osa Swedbanki kasumis kasvas kiiresti. Samuti siinsete töötajate tähtsus. Praegu on Swedbanki tegevjuhtkonna üheksast liikmest kaks Hansapanga töötajad: pärast Neivelti tegevjuhiks saanud Erkki Raasuke ja Leedu haru pealik ­Giedrius Dusevicius.

Pärast Läti ja Leedu vallutamist oli üsna selge, et ainuüksi Baltimaadest suureks kasvuks ei piisa. Kolm aastat taga­si soetas Hansapank ühe Moskvas asunud taskupanga.  Pangajuht Neivelt ütles tookord Eks­pressile, et Vene­maast eemale hoida on mõttetu: “Kui sul on ole­mas naaber, siis on kaks võimalust. Kas suhtled temaga või ehitad vahele kõrge tara. Aga kõrge tara puhul on ikka nii, et lõpuks kukub see maha või ronitakse üle.”

Ta ei oodanud Moskva projektilt kiiret kasvu: “Kui tahaksime, siis võiks meist nelja-viie aasta pärast saada suur Vene pank, kellel on väike äri Baltikumis, kuid see tähendaks ka suurte riskide võtmist. Me läheme edasi vaikselt ja kindlalt, kaks jalga maas.”

Valus laks Moskvast
Neivelt toonitas, et “Venemaal on tähtis, et oled neut­raal­ne, mitte ei kuulu mõnda majandusgrupeeringusse”.

Mullu tekkisid Hansapangal seoses liisingtegevusega probleemid Vene maksuametiga.
Rootslased otsustasid seepeale, et saadavad Venemaal Hansapanga nime prügikasti ning võtavad puhta lehena kasutusele kaubamärgi Svedbank. See viitab kindlale ja neutraalsele Rootsi kapitalile ning aitab vältida viiteid “natsistlikele” Baltimaadele.

Samamoodi esitleti Hansapanka Rootsi pangana Leedu turule sisenemisel. Leedus oli eestlaste maine hulga nadim kui rootslaste oma. Ikkagi sai pank Venemaal vastu pükse. Juunis kärpis sealne keskpank kolmeks kuuks tugevasti Hansapanga tegevust Venemaal. Muu hulgas oli keelatud avada klientidele uusi kontosid ja võtta vastu uusi deposiite.

Põhjuseks oli rahapesu nõuete eiramine. Erinevalt Eestist on Venemaal rahapesu oluline ­probleem ja sealne pangandusjärelevalve suhtub asjasse väga tõsiselt.

Uus sihtmärk: pikaajalised hoiused
Septembris sai Hansapanga tütarfirma tegutsemis­õigused tagasi. Kuid tema nimi on nüüd Svedbank.

Rootslaste viimane laienemine idaturul, Ukraina keskpanga endisele juhile Sergiy Tigipole kuulunud TAS-Kommerzbanki ost 735 miljoni dollari eest (hea­de tulemuste korral lisandub kolme aasta jooksul veel 250 miljonit dollarit) ei käinud enam Tallinna kaudu.

See võimendas kahtlusi, et rootslased võivad mingil hetkel Vene haru Hansapangast eraldada.
Nii nagu SEB teatas omal ajal Ühispangale, et nende mängumaa on üksnes Eesti, ja kõik. Võimelge oma väikses konnatiigis, nii hästi kui suudate!

Vahetult enne selle loo trükkiminekut teataski Hansapank, et Swedbank plaanib Venemaa haru tõsta üle oma struktuuri selle aasta lõpuks.

Ja siis kerkib suur küsimus, kuidas Hansapank edasi areneb. Baltimaades jätkub tore kasv, kuid edasisel laienemisel on piir ees.

Mullu suvel esines Priit Põldoja Viinis UBSi korraldatud konverentsil. Tema ettekanne kandis pealkirja: “Pikaajalised hoiused: uus kasvuvõimalus Balti pankadele”. Ta teatas seal, et Hansapanga fondide maht oli mullu märtsis 622 miljonit eurot. Tuleval aastal võiks maht olla juba 1350 miljonit eurot. Panga kasumi kasvus moodustab üha tähtsama osa investeeringute juhtimine.

“Fondid, elukindlustus ja pension on lihtsalt veel ühed pangatooted,” kuulutas Põldoja ja soovitas muuta pangad müügiorgansatsioon ideks. Fondid, kindlustusfirmad ja pangad peaksid rohkem koostööd tegema: integreeritud IT-süsteemidest kuni unifitseeritud brändinguni.

Ka Swedbanki finantsjuht Mikael Inglander rääkis sel suvel Goldman Sachsi seminaril Portugalis, et Baltimaades on põhiline säästuvahend tähtajatu hoius. Aga pensionireform on alanud ning kogemus arenevatelt turgudelt ütleb, et säästmine läheb tõsiseks alles siis, kui SKT inimese kohta jõuab tasemele 8000–10 000 eurot. “Säästmine on madala sissetuleku tõttu suhteliselt alaarenenud,” märkis ta ja lisas. “Siiski on see üks kasvu võtmeid lähiajal.”

 

Kelle heaks töötab Hansapank?
Swedbanki suurimad aktsionärid seisuga 30. juuni 2007

• Rootsi hoiupankade sihtasutused 21,5%
  
• Rootsi hoiupangad 8,3%
  
• Franklin-Templetoni fondid 2,6%
  
• SPP/SHB fondid 2,5%
• Swedbanki kasumijagamise fondid 2,2%
  
• Swedbank Roburi fondid 2,5%
  
• Rootsi Neljas Rahvuslik Pensionifond 2,7%
  
• AMF Pension 1,6%
  
• AFA kindlustus 2,6%
  
• SEB fondid 1,5%
  
• teised investorid 26,2%
• teised Rootsi asutused 14,8%
• Rootsi eraisikud 11,0%
  

Baltimaad muutuvad rootslasele üha suuremaks kasumiallikaks

	Swedbank	Balti pangaoperatsioonid	Balti osa kasumis
	puhaskasum   kasv	puhaskasum* kasv
2005 III kv	4120 mln SEK  28%	628 mln SEK     18 %	15%
2005 IV kv	2604 mln SEK -37%	547 mln SEK    -13 %	21%
2006 I kv	2304 mln SEK -12%	597 mln SEK       9 %	26%
2006 II kv	2854 mln SEK  24%	561 mln SEK      -6 %	20%
2006 III kv	2935 mln SEK   3%	856 mln SEK      53%	29%
2006 IV kv	2959 mln SEK   1%	925 mln SEK       8%	31%
2007 I kv	2956 mln SEK   0%	995 mln SEK       8%	34%
2007 II kv	3144 mln SEK   6%	1180 mln SEK   19%	38%

*Swedbankile jaotatav osa
Allikad: Swedbanki vahearuanded, faktid Swedbanki kohta

Hansapank vs Swedbank: puhaskasumi kasvutrendid

	Swedbank	Hansapank
aasta	puhaskasum*   kasv	puhaskasum* kasv
2002	4152 mln SEK    -20 %	1874 mln EEK  11 %
2003	6343 mln SEK     53 %	2049 mln EEK    9 %
2004	9157 mln SEK     44 %	3012 mln EEK  47 %
2005	11 879 mln SEK  30 %	3784 mln EEK  26 %
2006	10 880 mln SEK  -8 %	5062 mln EEK  34 %

*aktsionäridele jaotatav osa (ilma vähemusosaluseta)
Allikad: Swedbanki ja Hansapanga kasumiaruanded