Kinnisasja pärimine
Pärand avaneb isiku surmaga ning pärandi avanemisest teavitab notar kirjalikult pärima õigustatud isikut või avaldab teate väljaandes "Ametlikud teadaanded", mida saab lugeda aadressilt www.ametlikudteadaanded.ee. Pärida sooviv isik peab esitama pärandi avanemise asukoha notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandi vastuvõtmise avaldust saab teha kümne aasta jooksul alates pärandi avanemisest, kuid kui pärijatest üks või mitu on pärimisavalduse juba esitanud, lühendab notar seda tähtaega üldjuhul mõne kuu pikkuseks. Seejärel annab notar välja pärimistunnistuse ning vajaduse korral pärandvara jagatakse.
Kui pärijaid on mitu ning kinnisasja ei ole testamendiga või pärimislepinguga määratud ühele kindlale pärijale, läheb päritav kinnisasi pärijate kaasomandisse. Seega, kui pärija soovib tulevikus võõrandada oma osa kinnistust, tuleb tal arvestada teiste kaasomanike ostueesõigusega.
Pärimisel tuleb arvestada ka pärandaja abikaasa erilise õigusliku positsiooniga. Kui pärandaja abikaasa pärib koos pärandaja vanemate, vendade, õdedega või pärandaja vanavanematega, saab ta oma harjumuspärase elu jätkamiseks eelosana peale pärandiosa ka abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed.
Pärimisel tuleb arvestada ka seda, et pärandit ei saa vastu võtta osaliselt (näiteks ainult kinnistut) ning pärandi moodustavad ka kadunud isiku rahalised kohustused. Asudes kasutama osa pärandvarast on pärija võtnud vastu kogu pärandvara.
Kuigi pärandi (sealhulgas kinnisasja) saab vastu võtta, asudes seda kasutama ja valdama, on kinnisasja võõrandamiseks siiski vajalik pärimistunnistuse väljaandmine ning pärija sisse kandmine kinnistusraamatusse.
Müügilepingu, mille alusel ostja saab tasuda näiteks osa ostuhinnast, võib notari juures sõlmida juba pärimistunnistuse väljastamisel. Asjaõiguslepingu (omandi üleandmise lepingu) sõlmimiseks on vaja pärija sisse kanda kinnistusraamatusse, sest alles pärast seda saab ta kinnisasja omanikuks. Kuid asjaõiguslepingu sõlmimine on võimalik ka pärimistunnistuse väljaandmisega samal ajal.
Pärandi vastuvõtmine on tulumaksuvaba, kuid tasuda tuleb notari tasu pärimisavalduse tõestamise, algärakirjade vormistamise ja kinnistamisavalduse tõestamise eest. Igaüks neist toimingutest jääb üldjuhul mitte rohkem kui saja krooni piiridesse.
Pärimisel tuleb notari juures määrata kinnisasja väärtus. Selleks ei ole vaja tellida eraldi eksperthinnangut, vaid selle võib määrata pärija ise. Kinnisasja väärtuse järgi arvestatakse riigilõivu suurus kinnistusraamatu kande tegemiseks ja notari tasu suurus pärimistunnistuse väljastamiseks. Kinnisasja väärtus ei tohi olla alla 10 000 krooni.
