Kirjanikud said raamatute laenuhüvitist
Eesti Autorihüvitusfond jagas rahvaraamatukogude eelmise aasta laenutuste eest autoritele ja autoriõiguste omanikele 1 861 229 krooni ja 64 senti. Hüvitise jaotamispõhimõtteid on järk-järgult muudetud nii, et Eesti kirjanikud saaksid suuremat hüvitist kui väliskirjanduse tõlkijad.
Mitmendat aastat järjest langes suurim hüvitissumma Erik Tohvrile, kes sai tänavu 49 056 krooni. Vastavalt teisel ja kolmandal kohal on lastekirjanikud Ira Lember (28 882 kr) ja Leelo Tungal (28 588 kr), neile järgneb Andrus Kivirähk (26 159 kr). Suuruselt viienda hüvitise sai Aino Pervik (45 541 kr), kelle summasse on sisse arvutatud ka tema abikaasa Eno Raua laenuhüvitis. Üleüldse on Raudade perekond esindatud edetabelis arvukalt: üheteistkümnendal kohal on lastekirjanik Piret Raud (13 772 kr), kuueteistkümnendal tema vend Mihkel Raud (11 898 kr), üsna tabeli lõpus aga perekonna vanim laps, Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud (1513 kr).
Tabeli esikümnes on ka kaks uustulnukat: kuuendal kohal kirjastuse Tänapäev menuautoriks kujunenud, noorsooromaane kirjutav Ketlin Priilinn (23 210 kr) ning kümnendal ETV ekraanilt tuntud Maire Aunaste (14 260 kr). Kumbki neist ei ole varem Autorihüvitusfondilt toetust saanud.
Veel mahtusid esikümnesse seitsmendana olmelisi naisromaane kirjutav Milvi Lembe (19 221 kr), kaheksandana möödunud sügisel lahkunud Vladimir Beekman (16 492 kr) ja üheksandana Kati Murutar (15 141 kr).
Tabeli teise kümne autorite ring – kelle toetus jäi 11 000 ja 13 000 krooni vahele – on samuti kirju. Lisaks Piret ja Mihkel Rauale on palju laenutatud naistekaid kirjutavate Marje Ernitsa, Kerttu Rakke ja Elme Väljaste teoseid, samuti ei saa vähese lugejahuvi üle kurta laste- ja noorsookirjanikud Aidi Vallik, Hille Karm ja Helga Nõu, võrdlemisi populaarne on ka krimiautor Tiit Sepa. Lisaks on nimekirjas seitsmeteistkümnendal kohal ka igihaljas klassik Jaan Kross.
