Äsja naasis ta Panev?žysist klaasisümpoosionilt "Glass Garden" ning alates sellest reedest saab Sarapu töid näha Riias disainimuuseumis rahvusvahelisel  klaasskulptuuride ning installatsioonide näitusel "Glass Voice".

2004. aastal võitis tema rahvariideseelikust ning  Veneetsia klaasivalmistamise traditsioonidest inspireeritud triibuliste klaasnõude komplekt  "Ringtants" Itaalias VI rahvusvahelisel disainikonkursil "Trieste Contemporanea" peapreemia.

Lakooniline, kuid veidi 1950ndatega seostuv vaas "Homme" on aga 2000. aastast tootmises hetkel edevalt Glasstone'i nime kandvas vabrikus (Lorupi ja Tarbeklaasi mantlipärija).Tõsi, Eestile omaselt ei ole autor suurte partiide pealt eriti midagi teeninud. Tiina leiab, et suurte halduskuludega ettevõtte ning pisikeste puhumisstuudiote kõrvale peaks looma väikese tehase, kus oleks moodsad ahjud, kõrge töökultuur ning võimalus kiiremaks tootearenduseks.

Lisaks paljudele tehniliselt põnevatele ja lihtsalt ilusatele taiestele on Tiina äärmiselt vastutustundliku ning visiooniga inimesena püüdnud õpetada tudengeid klaasi armastama, end näitustele ning tootjatele välja pakkuma. Seega pole ime, et hiljuti pälvis ta paari viimase aasta tegevuse ning loomingu eest "Tunnustatud klaasikunstniku" tiitli.

Kui Kilingi-Nõmmest pärit Sarapu kunstiakadeemias sisseastumiseksameid tegi, siis kuulis ta tahtmatult pealt juttu, et "tulevad siia maalt ja lehmaga ja saavad kohe sisse". Tiina tundis, et see käis väga hästi ka tema kohta.

Pärast oli siiski tore, et "kultuurkihiga" tallinlaste ja kunstnike võsukeste kõrval ka eheda energiaga maakaid kooli tuli. Nimelt sai kahest poolest kokku väga põnev ning innustav loomekeskkond. Tiina: "Sisseelamise hetkest saadik on mu rahulolu, et selle eriala valisin, ainult kasvanud."

 Ka skandaalidega ei paista klaasikad eriti silma: "Ilmselt tuleb see eriala keerukusest. Sul on alati vaja kellegi nõu, sul on alati vaja kellegi abi."

Tiina nendibki, et lisaks fanaatilistele õppejõududele (nagu Mare Saare oma teadmiste ning üldkultuurilise intelligentsiga) on oma lähenemist kindlasti aidanud õppimisaegne ning praegune sõpruskond: Kaia Kullamaa (teinud Palamuse klaasikoda), Eeva Käsper, samuti lõpuks klaasikunsti erialani jõudnud 6 aastat noorem õde Maret ja mitmed teised. Ilmselt on meeldivast õhkkonnast klaasikunsti osakonnas tingitud seegi, et Tiinast sai pärast lõpetamist sealne meister ning hiljem õppejõud. Muide, aastal 1996 kaitses Tiina esimesena klaasikunstialase magistritöö, mille teaduslikuks osaks oli antiikklaasi (täpsemalt puhumiseelse klaasi) seletussõnastik.

Tiina viimaseks tööks on installatsioon, kus noodipultidele on asetatud koolutatud klaasist noodiraamatud. Millest selline mõte? "Inspiratsioon tuleb õhust, ei millestki. See on nagu klaaski läbipaistev. Samuti on muusikas oluline paus." Tõesti, jooga- ja jazz'ihuvilise Tiina teostes on palju vabadust või "õiget hingamist", ruumi oma mõtetele.

"Klaas on justkui üleminekuala materiaalse ja ebamateriaalse vahel," arvab Tiina t&aum l;iesti tõsiselt.