Kes kontrollib prokuratuuri?
Andres Sarri, Suurettevõtja, Eesti Talleksi omanik

Koalitsioonileping sisaldab punkti, et valitsus "tugevdab oluliselt Eesti politsei võimekust võidelda korruptsiooniga, suunates selleks seesmiselt ümber täiendavaid vahendeid eriasjade prokuröride ja uurijate spetsialiseerumiseks korruptsioonile; võtab vastu uue "Korruptsioonivastase seaduse" ning tugevdab järelevalvet õiguskaitseorganite tegevuse üle".

Esimene osa sellest on tüüpiline korruptsioonivastase võitluse jutt. IRL soovis muuseas, et kaitsepolitsei uuriks korruptsiooni kõikides omavalitsustes. Märkimisväärne on punkti viimane osa - tugevdada järelevalvet. See punkt lõhnab suurärimees Andres Sarri järele.

Prokuratuur loobus maadevahetuse asjas Sarri kahtlustamisest, kuid ärimees oli selleks ajaks juba kaotanud maine languse tõttu ühe suure äridiili ja jäänud ilma Lõuna-Aafrika Vabariigi aukonsuli kohast. Tal tekkis täiesti õigustatud küsimus: "Kes ja kuidas kontrollib prokuratuuri?"

Avage Eesti elektriturg!
Soome elektrifirma Finngrid

Finngridi nime on kuulnud vähesed, sest tegemist on Soome elektrivõrguga.

Mai keskel peetud Energiafoorumil rääkis siinse põhivõrgu (uue nimega Elering) juhataja Lembit Vali, et soomlaste Finngrid nõuab teise merealuse elektrikaabli EstLink 2 ehitamise algtingimusena, et Eesti peab tuleva aasta kevadeks avama 35 protsenti oma elektriturust.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink lisas, et siia lisandub seadusemuudatus, et vabaturu kliendid ei saa edaspidi enam suletud turult elektrit osta. Suure osa viimasest aastast oli aga suletud turu hind vabaturu omast madalam.

Eesti Energia viiakse börsile
Sandor Liive, Eesti Energia juhatuse esimees

Liive unistab juba ammu Eesti Energia börsile viimisest. Nüüd on see käeulatuses. Lepingusse pandi Rahvaliidu nõudel küll punkt, et Eesti Energiat ei erastata, kuid see mõjub rahva uinutamisena, sest ühes teises lõigus räägitakse "täiendavate vahendite kaasamisest Eesti Energia aktsiakapitali".
Valitsuskõnelustel räägiti firma IPOst 15-20 protsendi ulatuses, sest Eesti Energia vajab raha, mida riigil omanikuna ei ole praegu võimalik ettevõttesse investeerida. Elektrifirma ärile peaks kasuks tulema ka punkt, mis räägib taastuvenergia turutoetuste saajate ringi laiendamisest -- Eesti Energia ei saa praegu veel toetust, kui kütab puiduga Narva jaamade katlaid.

Toome Põhjala rikaste raha Eestisse
Jaan Pillesaar, Kristel Kivinurm & Ko, Targa Eesti töögrupi juhid

Nende rohketest ideedest jõudsid leppesse kaks:

1. Üksikisikute väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastus alates 1. jaanuarist 2010. See peaks andma hoo sisse Eesti finantstööstusele ja meelitama lähema paari-kolme aasta jooksul ennast Eestisse sisse kirjutama 1000-1500 väga rikast soomlast ja rootslast.

2. Sotsiaalmaksu ülempiir töötasule, mis ületab Eesti kolmekordse keskmise töötasu. See aitaks luua Eestisse juurde kõrgepalgalisi töökohti. Kõnealune punkt jõustuks aga alles jaanuaris 2012 ehk vahepeal jõuab võim Eestis ilmse lt veel mitu korda vahetuda.

Eestis algab sotsiaalselt tasakaalustatud areng
Edgar Savisaar, elav klassik

On rääkinud aastaid sotsiaalsest kapitalismist, nüüd jõudsid mõisted "sotsiaalne turvalisus" ja "sotsiaalselt tasakaalustatud areng" parempoolsete parteide valitsusleppesse.

Idee luua toetuspaketid suurinvesteeringute Eestisse meelitamiseks meenutavad Savisaare valitsuse pingutusi aastatel 1990-1992.

Kaotame osaühingutele kapitalinõude
Rein Lang, justiitsminister

Idee ühtlustada ministeeriumide struktuurid ja kaotada üks juhtimistasand tähendab asekantslerite üleviimist osakonnajuhatajateks. Langi enda ministeeriumis on seda juba tehtud - tema neli asekantslerit on ühtlasi osakonnajuhatajad.

Endine väikeettevõtte direktor (raadio Kuku) Lang surus lepingusse ka punkti, et äritegevuses peab olema vähem litsentse, osaühingutele kaotatakse omakapitali nõuded(!) ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvepidamine muutuks lihtsamaks.

Mõte võtta kohalike valimiste ajaks vastu monopolide ohjamise seaduspakett lõhnab Omanike Keskliidu järele, kes on rääkinud pikalt, et Tallinna Vesi on liiga ahne. Seekord on aga tegemist hoopis justiitsministeeriumis valminud nn leebusprogrammiga, mis ütleb, et kes paljastab kartelli, saab ise süüst vabaks.

Langi valdkond on ka seadusemuudatused, mis lubaksid elektrituulikuid merre ehitada. Suurimat tuuleparki kavandab Hiiumaa lähedal OÜ Nelja Energia. Huviliste seas on ka riigifirma Eesti Energia, hispaanlaste Iberdrola jmt tuntud ettevõtted.

Riigi pensionikulu kasvab
pensionärid

Pensionärid moodustavad parteide valijaskonnast suure osa.  Seega on nad väga mõjuvõimsad inimesed Eesti Vabariigis.

See, et pensione ei kärbita, tähendab, et eelarve mahu kahanedes nende osakaal riigi kuludes üksnes kasvab.

Ainult Mart Laar oli valmis pensione kärpima, samuti pensionäridele ettenähtud tulumaksusoodustusi.

Samas teatas IRL, et ei kärbi represseeritute toetusi ja tahab riigikogult deklaratsiooni vabadusvõitlejate tunnustamise kohta. See tähendaks teises ilmasõjas Eesti kaitselahingutes võidelnud naiste ja meeste kuulutamist vabadusvõitlejateks. Deklaratsiooni sõnastus peaks olema väga delikaatne, sest Saksa armees võidelnute tunnustamine tooks kaasa mõjukate juudiorganisatsioonide pahameele üle ilma.

Võtke kodulaenu kiiresti!
Urmas Reinsalu, IRLi poliitik ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige

Leping näeb ette, et enne tänavust septembrit võetud kodulaenude intressid jäävad tulumaksuvabaks, hilisemad mitte. Sisuliselt läheb laenamine viiendiku võrra kallimaks. Eesti Pank rääkis aastaid, et selle soodustuse kaotamisega saaks kinnisvaraturgu jahutada. Poliitikud jõudsid selleni alles siis, kui riik pidi raha juurde hankima.

Reinsalu hoiatas valitsuskõnelustel, et seda muutust ei saa ellu viia päevapealt, sest inimestele peab jääma aega muutustega harjumiseks.

Muidu ootaksid riiki ees rohked kohtuhagid.

Riigiasutused peavad kokku kolima
Enrico Aav, maksuameti juhataja

Aav rääkis juba mullu, et riik saaks kõvasti kokku hoida, kui mõned riigiasutused loobuksid oma kontorivõrgust ja looksid ühised nn riigiletid, kus saab avaldusi anda mitmele asutusele korraga.

Pärnus läks idee käima. Sealses maksuametis võetakse vastu ka avaldusi PRIA toetuse saamiseks.

Nüüd jõ udis ühtse teeninduskeskuse moodustamine ka valitsusleppesse, kõrvuti riigi raamatupidamise ja tugiteenuste koondamise mõttega.

Majandusõpe koolidesse
Andres Arrak, majandusteadlane

Tunnustatud majandusõppejõud on aastaid rääkinud, kui vajalik on majanduse algtõdede õpetamine lastele. Kriisiajal on poliitikud lõpuks sellest aru saanud. Leping näeb ette ettevõtlusõpet valikainena gümnaasiumides.

Eesti Loto hind 800 miljonit krooni

  • Nn tasakaalu koalitsiooni leping on vahva dokument. Reformierakond ja IRL pidid selles rohkelt lubadusi kokku tõmbama, sh lükkama edasi tulumaksu alanemise ja esimese lapsega kaasneva maksuvabastuse.
  • Rahvaliit oli aga sõlmimas tõeliselt kuldset diili. Riigikogus kuut häält omav partei saanuks kaks ministriportfelli, Riigikogu esimese aseesimehe koha (riigi hierarhias neljas inimene), kaks komisjoni juhi kohta. Lisaks lubadused, et pensione ei alandata, riik ei müü metsa ega strateegilisi ettevõtteid, põllumajandustoetused jäävad endiseks, riiklikud eksporditoetused laienevad ka toiduainetootjatele ja sildfinantseerimine maaelu arengukavale jne.
  • IRLi peasekretär Margus Tsahkna küsis aga kohe, et huvitav, kust Rahvaliit selleks kõigeks raha võtab.
  • Rahvaliidu peamine idee oli tõsta käibemaks 19 protsendile ja tulumaks 24 protsendile.
  • Reformierakond seevastu eelistas kokkuhoidu töölepingu seadusega seotud punktidelt (kahe aastaga 1,9 miljardit krooni), töötuskindlustusmakse tõusu ja riigi vara müüki.
  • Kõnelustel arvati, et Eesti Loto opereerimisõiguse oksjonilepanekuga võiks riik tuleval aastal teenida 800 miljonit krooni ja Eesti Lootsi omaga 200 miljonit.
  • Riigile kuuluva kinnisvara müük võiks tuua 100 miljonit krooni ja Kyoto saastekvootide müük 500 miljonit. Tallinna Sadamast saaks dividendidena välja võtta 400 miljonit ja Eesti Energiast 800 miljonit. Juba tänavu teeniks riik Eesti Energiale maad müües 150 miljonit.
  • IRL nägi võimalust tegevuskulude kärpes seitsme protsendi võrra, kõne alla tulnuks isegi pensionide alandamine.
  • Peale jäi variant, et käibemaks tõuseb juulis 20 protsendini. See peaks andma tänavu riigile 800 miljonit ja tuleval aastal 1,7 miljardit.
  • Kas sellest kõigest piisab, ei tea keegi. Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütleb, et riigi seis on väga kehv, ilma muutusteta läheks puudujääk tänavu üle nelja protsendi SKTst ja tuleval aastal üle seitsme protsendi. Euro saame vaid siis, kui puudujääk ulatub kuni kolme protsendini.