Kas võib öelda inimese kohta, kes ei osalenud eurolaulu hääletamisel, et ta on jätnud täitmata oma kodanikukohuse?
Selle küsimuse peale hakkasin mõtlema alles nädal pärast Eurovisiooni lauluvõistluse kohaliku eelvooru toimumist. Vist hakkasid vaevama süümepiinad. Ma ju ise ka ei võtnud telefonihääletusest osa.
Vähe sellest – ma isegi ei vaadanud televiisorist otseülekannet. Viibisin sel ajal hoopis KuKu klubis, kus toimus järjekordne Turbodisko ja filminäitleja Arvo Kukumägi laulis kärtsu bluesi. Varahommikul pärast peomöllu vaibumist lebasid inimesed oimetult diivanitel ja ajasid suust valget vahtu välja. Neid oli palju. Väga lõbus oli.
“Kas sina täitsid oma kodanikukohust?” küsisin Areeni kujundajalt. “Ma ei saanud. Esimese 30 sekundi jooksul proovisin, aga hiljem ei üritanudki,” vastas ta.
Paljud inimesed ei täitnud oma kodanikukohust, kuna viibisid mujal, aga paljud jätsid kodanikukohuse täitmata, kuna Elion ja Eesti Televisioon ei lasknud neil seda teha. Oleks, et kodanikukohus lastaks täita eelhääletuse korras või siis hiljem. Aga seda ei ole. Kuigi suur osa eestlastest peab end muistseks eurolaulurahvaks. &nb sp;
Vaba riik
Küsisin tuntud egüptoloogilt ja poliitikavaatlejalt Sergei Stadnikovilt: “Kas oled mõelnud enda pseudonüümina kasutada oma initsiaale S.S.?”. Viitasin Teise ilmasõja aegu tegutsenud tuntud Saksa hävituspataljonile.
Sergei selgitas, et kui ta kasutab oma initsiaale saksa keeles ilmuvates artiklites, siis toimetajad muudavad need ära. Nad ei jäta S. S. , vaid avaldavad initsiaalid täiendatud kujul: S. St. . Aga Eestis ei muudeta, jäetakse nagu on - S. S. .
“Saksamaal valitseb kord, aga Eesti on vaba riik, “ kommenteeris samas ruumis viibinud luuletaja elutargalt.
Järgmisel nädalal on Eesti Vabariigi iseseisvuspäev. Mis saab kevadel, kui ühineme euroliiduga?
Rahvusküsimus
Ühel päeval hakkasin kahtlema, kas minu taksikoer pole mitte juut. Taksikoera lontis kõrvad meenutavad omal kombel ju ortodokssete juutide kübara alt rippuvaid lokke ja nina on tal ka selline eripärane, esileulatuv.
Arutasin seda küsimust kolleeg Jakob Karuga, kes teema oma näidendisse “Asjade seis” sisse kirjutas. Paraku jäi see tüki lavale toomise käigus mängust välja.
Kas loomadel võib olla rahvus? Kas siga võib olla eestlane? Kas kägu võib olla venelane? Kas tigu võib olla prantslane?
Kasutasin siinkohal võimalust esitada rahvusküsimus suurele ringile. Kas pole hirmutav, kui pole täpselt teada, kellega õieti me ühes riigis, piltlikult öeldes ühe katuse all elama peame?
Mõelgem kõigi nende asjade üle üheskoos, kallid kaasmaalased.
