Teisipäeva hommikul toodi lastehaigla traumapunkti väikemees, kes oli end kodus rängalt vigastanud — istunud kudumisvarda tagumikku. Raske operatsiooni järel on ta intensiivravi osakonnas. „Jätta varras ripakile! Püha müristus!” on 45 aastat lastearstina töötanud ning praegu Tallinna Lastehaigla kvaliteedijuhi ametit pidav Lagle Suurorg püha viha täis. Lapsevanem võinuks õnnetuse kerge vaevaga ära hoida. „Kuni viienda eluaastani ei tohiks juhtuda ühtegi õnnetust, selles eas peab laps tegutsema järelevalve all,” ütleb Suurorg ja teatab, et väikelastega (kuni 5aastastega) on Eestis asjad on õige hullud. 2010. aastal juhtus kõige rohkem õnnetusi lapse kahel esimesel eluaastal. Alates kolmandast aastast, mil laps hakkab ise mõtlema ning läheb lasteaeda, vähenes vigastuste arv poole võrra. Lagle Suuroja küsitles 75 ema ja selgus, et vaid kolmandik neist tegeleb aktiivselt lapsega. Ülejäänute meelest piisab ohutuse tagamiseks nägemis- või kuuldekaugusest. Ent just sellise leige suhtumise tõttu kukuvad väikelapsed mööblilt või aknalaualt — eelmisel aastal sattus neid Tallinna lastehaigla traumapunkti 63 korral. Trepist või redelilt kukuti 27 korda. Mänguväljakul või liumäel 22 korda. Neli last kukkus alla aknast või rõdult. See ei ole ju normaalne?