Koerad ja kährikud... Maha lasta või steriliseerida?
Siberist, Mandžuuriast ja Jaapanist pärinev kährikkoer on jõudnud ka Euroopasse ja Skandinaaviasse. Kuigi nad tavaliselt inimesele ohtu ei kujuta, kardavad Rootsi võimud kähriku migreerumist Taanist Rootsi. Rootslastel on juba õnnestunud kontrolli alla saada kährikute migreerumine Soomest, kuid nüüd kardetakse, et loomad ujuvad üle Oresundi väina, kirjutab Dagens Nyheter.
Rootslasi häirib omnivoorse, tavaliselt närilistest, lindudest, konnadest ja roomajatest toituva kähriku marjanälg. Riigi marjandusorganisatsioonid ennustavad, et kui kährik end Rootsis sisse seab, tekitab ta marjasaaki hävitades kahju kuni 600 miljonit Rootsi krooni.
Rootsi lahendus on kährikuid steriliseerida. Kährik püütakse kinni, steriliseeritakse, pannakse talle raadiosaatja külge ja lastakse minema. Raadiosaatja juhatab inimesed järgmise kähriku juurde - kährik on monogaamne ja naaseb paarilise juurde.
Taanlased pooldavad karmimaid meetmeid. Taani metsa- ja loodusagentuur on palunud jahimeestel kährikud maha lasta.
Ent taanlastel on teinegi koertega seotud diskussioon pooleli, mis puudutab nende mahalaskmist, seda küll koduloomadega seotult, kirjutab The Economist. Terve suve on meedias arutletud selle üle, kuidas ohtlikud koeratõud välja juurida. Sõna on võtnud isegi peaminister Lars Lokke Rasmussen. „Me ei taha ühiskonda, kus inimene peab riskima lapse või puudliga jalutada rünnaku alla sattuda," ütles peaminister, toonitades vajadust keelata seadusega agressiivsed koeratõud. Nimelt on pitbullterjerite, mastiffide ja rotveilerite arv Taanis viimase viie aastaga kasvanud 1000lt 20 000le. Kasvanud on ka rünnakute arv, ehkki kedagi peale väikeste koerte ja kasside pole õnneks surnuks puretud.
Peaministri sõnavõtu järel on diskussioonide käigus selgunud, et ohtlike tõugude keelamine ei pruugi anda soovitud tulemust, sest seepeale ristatakse näiteks mastif pitbullterjeriga ja saadakse legaalne tõug.
Veterinaararstist parlamendisaadik Flemming Moller on välja pakkunud aga lihtsama lahenduse - segaverelised koerad tuleks kõik maha lasta, et nii kõrvaldada agressiivsed jooned koerte geenivaramust. Arvestades seda, et Taanis sünnib aastas 40 000 segaverelist kutsikat, tähendaks see üsna massilist tapatalgu. „Me näeme kindlasti meedias fotosid armsatest väikestest kutsikatest, kuid me peame olema sihikindlad," ütleb Moller.
Molleri idee pole siiski erilist populaarsust saavutanud. Küll aga ütles üks opositsioonipoliitik, et Molleri juttu kuuldes tahaks ta „sirutada käe püssi järele". Foorumites räägitakse rassilisest puhastamisest ja natslikust mõtlemisest.
