Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini keskusesse pöördus möödunud aastal 363 inimest, kelle vigastused oli põhjustanud mõni loom. Neljal inimesel tuli amputeerida kas sõrm või varvas.

Ida-Tallinna keskhaigla traumapunkt teenindas 2007. aastal 241 loomahammustusega patsienti.

Ida-Tallinna erakorralise meditsiini osakonna juhataja Helve Breiberg ütles, et haiglasse sattunud inimese ründajaks on tavaliselt kas kodukoer või -kass. Haavad on tema sõnul tüüpiliselt ülajäsemetel labakäe ja küünarvarre piirkonnas.

Üks sagedasemaid põhjuseid, miks kodukoer inimest ründab, on koerte koolitaja Sirje Vetsi sõnul vale kasvatus. „Koer käitub karja reeglite järgi, mis tähendab, et koer ei tohi pidada ennast kodus karja juhiks," seletas Vets.

Iga situatsioon on tema sõnul erinev. „Mõnikord ei oska inimene ise oma koera lugeda - võib olla on koer lihtsalt väsinud või haige ja ta ei taha, et teda torgitakse. Arvestada tuleb ka tõu iseärasustega," seletas Vets. „Koera tuleb osata kasvatada ja seetõttu on igal juhul kasulik loomaga trenni minna - seal ei õpi mitte ainult koer, vaid ka peremees."

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi ütles, et kui koer ründab tänaval inimest, ei tasu selles süüdistada looma. „Looma taga tuleks alati näha omanikku, kes ei ole olnud suuteline või pole tahtnud koolitada oma koerast kaaslinlastele ohutut ja sõbralikku looma."

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Kaimo Järvik ütles, et juhtumeid, kus vabalt ringi jooksev koer ründab inimest, tuleb aeg-ajalt ikka ette. Tema sõnul oleks siis õigem kohale kutsuda munitsipaalpolitsei patrull, kes fikseerib juhtunu kirjalikult.

2007. aastal viis munitsipaalpolitsei Tallinnas lõpule 109 väärteoasja koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete rikkumise osas ja määras rahatrahve 47 420 krooni suuruses summas. 2006. aastal olid vastavad näitajad 161 väärteomenetlust ja 14 720 krooni.

Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri ütleb, et loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.

Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas, tagades sellega kaaskodanike ja loomade ohutuse.