Kohus ei rahuldanud 5-miljonilist hagi "Pealtnägija "vastu
Kaks aastat tagasi selgus ETV uuriv-ajakirjandusliku saate "Pealtnägija " uudislõigust, et mitu inimest tundis toona suure ja lugupeetud kinnisvarafirma Uus Maa tegevdirektori asetäitjana töötanud Aivo Hallistis ära endise kelmi, kes 90ndate alguses pettis valenime all esinedes 22-lt kannatanult ligi 2 miljonit krooni.
Pärast tema mineviku avalikukstulekut soojalt ametikohalt lahkunud Hallist kaebas Eesti ühe populaarsema saate ja Eesti Rahvusringhäälingu kohtusse, süüdistades neid ebaõigete andmete avaldamises ja nõudes talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise eest viis miljonit krooni.
Hallist vs "Pealtnägija" kohtuasja tegi keeruliseks, et ehkki kogutud tõendid näitasid Hallisti puhul kuriteo koosseisu olemasolu, lõpetas Riigiprokuratuur 2005. aasta detsembris 12 aastat kestnud kriminaalmenetluse aegumise tõttu.
Vandeadvokaat Sven Sillar viitas kohtus süütuse presumptsioonile, väites, et tema klienti Aivo Hallistit käsitleti "Pealtnägijas" kui kurjategijat, kuigi see oli kohtuotsusega tuvastamata.
Rahvusringhäälingu arvates polnud "Pealtnägija" saatelõigu keskmeks Aavo Hallist kui kurjategija. Selle asemel käsitleti 1993. aastal toimepandud pettusi, mis seisnesid kannnatanutelt autode müüki võtmises ja nende eest raha maksmata jätmises.
Saatelõigu keskseks teemaks oli hoopis asjaolu, et ehkki süüdistatava isik oli teada, lõppes kriminaalasi seoses sellega, et võimud unustasid Hallistit taga otsida.
Harju maakohus leidis, et üheski "Pealtnägija" lõigus ei käsitletud Hallistit kui kuriteo toimepanijat. Selle asemel keskendus saade kriminaalmenetluse käigus tehtud uurimisele ja nende tulemustele. Kohtu arvates ei põhjendanud hageja, millised tegelikud andmed jäid saates kajastamata või kajastati valikuliselt ja ebaõigelt.
Hallist leidis ka, et saatel polnud õigust kohtueelse uurimise andmete avaldamiseks ilma tema nõusolekuta. Kohus nii ei arvanud.
Hallisti väitel tekitas "Pealtnägija" talle mittevaralist kahju, mis avaldub „võimatuses Eestis edaspidi äri teha ja renomee languses". Samas ei esitanud Hallist kohtule mingeid tõendeid sellest, et tema renomee on langenud, samuti jäi tõendamata väidetav mittevaraline kahju.
Kohtu seisukoht oli, et kuna Hallist ei suutnud tõendada talle tekitatud mittevaralist kahju, polnud vaja süüvida ka sellesse, kas "Pealtnägija" võis või ei võinud avaldada kohtueelse uurimise materjale. Seega jättis kohus hagi rahuldamata.
