22.09.2011, 00:01
Kõige kallimate erialade edetabel
Lisaks lendurite ja arstide koolitamisele on kõrgkoolides kulukas õpetada ka näitlejaid ja heliloojaid. Juristi eriala kuulub seevastu odavaimate hulka.
Riigil on kõige kulukam koolitada spetsialiste, kelle igapäevasest tööst sõltub otseselt või kaudselt inimeste ja loomade elu ja tervis. Teistest erialadest mitu korda kallim on koolitada pilooti. Aastaid õppimist ja palju harjutamist nõuavad ka arsti, veterinaari, ja lennujuhi, aga samuti inseneri ja arhitekti harimine. Teisest küljest - laevajuhi või proviisori oskustest-kogemustest sõltuvad samuti inimelud, ent neid on odavam koolitada kui näitlejaid, heliloojaid või disainereid. Kõigile kallitele erialadele on iseloomulik õppetöö väikestes rühmades. Näitleja või laulja koolitus nõuab individuaalset lähenemist, tööd tuleb teha väikeses rühmas või lausa õpetajaga näost-näkku. Sama reegel kehtib ka teistpidi. Odavam tuleb koolitus neil erialadel, kus auditooriumiloenguid saab korraga pidada kasvõi sajakonnale inimesele - näiteks raamatupidajatele või ajaloolastele. Loomulikult sõltub koolituse kallidus õppeajast. Arstiks ja veterinaariks õppimine võtab vähemalt kuus aastat, inseneriks saab viie ning piloodiks ja näitlejaks nelja aastaga. Samas õpetajaks, ajakirjanikuks või juristiks võib end lugeda juba pärast kolmeaastast stuudiumi. Kõrgharidust mõjutab ka turunõudlus. Riik saab noori koolitada omahinnaga. Tasulises õppes ehk kommertshinnaga võib sama eriala õppimine olla oluliselt kallim, ehkki tegelikud kulud on täpselt samad. Näiteks on õigusteadus üks odavaimaid erialasid üldse, juristi on ligi kümme korda odavam õpetada kui arsti. Teisalt on juura on populaarne ja mainekas eriala, mis võimaldab oma kulu ja kirjadega tudeerijatelt hingehinda küsida.