Kõige kurja taga on vabamüürlased

Kodumaine vandenõuteoreetik Olev Vaher usub, et sõja kutsusid esile militaar- ja naftatööstuse ärihuvid.

Reformierakonna asutajaliige, mitme Eestile kuulsust toonud e-riigi lahenduse looja, endine Tallinna linnaametnik ja eraettevõtja... Need on nopped 41aastase Saaremaalt pärit ja Nõo Reaalgümnaasiumis ning Tartu Ülikoolis rakendusmatemaatika eriala lõpetanud Olev Vaheri avalikust, igatepidi soliidsest eluloost.

Küberilmas kehastub aga elukutseline programmeerija ümber kompromissituks veebipäevikupidajaks, kes peab oma vaheda sule abil donkihhotlikku võitlust rahva silmaklapistamise ja võimurite räpaste salatehingute vastu. Vaheri ajaveeb (http://vaher.blogspot.com/)  käsitleb teemasid alates värsketest ja lokaalsetest (näiteks pealkirjad "Reiljanism = Reiljan + Alzheimer?" ja "Ei armasta enam Operit") ning lõpetades igavikulisemate ja globaalsematega ("Gagarini bluff", "9/11 lavastus?").

Viljakas internetiautor on varsti kahe aasta jooksul midagi postitanud peaaegu iga päev. Niisama vastandlik, kui on tema ametlik karjäär ja hobi, on Vahtra olek kirjamehe ja vahetu vestluskaaslasena. Veebis äkilise sõnaga mees on intervjueeritavana pehmelt öelda flegma. Vaher ei sütti isegi siis, kui mainida, et mitmed tema postitustele vastajad kahtlevad tugevalt tema terves mõistuses. "Meil on sõnavabadus," nendib Vaher. "Kuid sellega ei kaasne tihti vastutust oma sõnade eest."

Ideid nopib Vaher enda sõnul meediast, Wikipediast ja elust enesest ning hobile kulub tavaliselt paar tundi päevas. "Eks seal kajastub ka mingi emotsioon, kui mingil päevakajalisel teemal kirjutada," kommenteerib veebiautor oma mõnikord vägagi teravat teksti.

Et vaga vee all on sügav põhi, ilmnes juba 2001. aastal, kui toona firmas IT Meedia riigiprojektide (ka http://www.riik.ee/ ja valitsuse pressibüroo virtuaalse briifinguruumi) loomisel osalenud Vaher esitas kodanikualgatuse portaalis TOM ettepaneku taastada surmanuhtlus. "Olev Vaher laseks politseitapjad maha," pealkirjastas loo Päevaleht. "Poliitikategemine võiks olla mitte mammona teenimine, vaid rahva heaolu parandamine," põrutas Vaher toona.

Just internetibuumi ajal mitmete riigi tellitud projektidega töötades taastus tema aktiivsem poliitikahuvi, kirjutab Vaher enesetutvustuses Reformierakonna kodulehel. Mullu kohalikel valmistel üheksa häält kogunud mees sai linna juhtimisele lähedal olla siiski vaid Tallinna Linnaplaneerimise ameti IT-spetsialistina, kuni ta augustis koondati. Praegu on Vaher geograafilist tarkvara arendava firma osanik, juht ja ainus töötaja.

Tõuke 11. septembri rünnaku tagamaid põhjalikult uurida sai Vaher oma sõnul tänavu märtsis toimunud vabamõtleja Jüri Lina loengul. "Vabamüürlus ja 11. september on omavahel mingil määral seotud," viitab Vaher loengupidaja lemmikteemale. Tänaseks on Vaher kokku korjanud, osaliselt eestindanud ja rahvale vaatamiseks sättinud hulga materjali, mis räägib vastu New Yorgi rünnaku ametlikule versioonile. Tema meelest on sõja taustal militaar- ja naftatööstuse ärihuvid. "Ma ei ole Ameerika vastane," täpsustab Vaher. "Ma olen nende jõudude vastane, kes teda suunavad. George Bush ei tohi isegi WCsse omapäi minna," viitab ta jälle vabamüürlaste mõjule.

Kõrghoonetega on aga Vaheril eriline suhe. Nimelt suunati noor rakendusmatemaatik pärast ülikooli lõppu tööle Eesti Projekti. Seal oli üks tema esimesi jõuproove luua arvutiprogramm, mi llega tehakse ehitiste tugevusarvutusi. "Ehkki programm sai loodud peaaegu 15 aastat tagasi, kasutatakse seda siiani ja selle abil on projekteeritud suurem osa kesklinnale ilmet andvatest kõrghoonetest," kinnitab Vaher.

Levinumad 11. septembri vandenõuteooriad

11. septembri rünnakute kohta ringleb hulk põhjendamatuid vandenõuteooriaid. Kõige levinumate müütide hulka kuuluvad USA välisministeeriumi koostatud infolehe andmetel järgnevad.

1. Maailmakaubanduskeskuse kaksiktornid purustati kontrollitavate lõhkelaengutega.

Selline mulje võis hoonete kokkuvarisemisel jääda küll võhikutele, ent lammutusala asjatundjad osutavad paljudele erinevustele: 

• Lammutusprofessionaalid õhivad alati ehitise alumised korrused, kuid Maailmakaubanduskeskuse tornide varisemine algas ülevalt, kuhu neid tabasid lennukid.
• Võhikud väidavad, et akendest välja paiskumas nähtud praht viitab õhkimisele, kuid asjatundjate hinnangul oli tegu õhuning kerge kontoriinventari ja -sisustusega (paber, purustatud betoon jne), mille korruste sisselangemisel tekkinud surve akendest välja paiskas.
• Lammutusfirmadel olid 11. septembril teistel Manhattani lammutusobjektidel väga tundlikud seismograafid. Ükski neist ei registreerinud tornide kokkuvarisemise ajal plahvatusi.
• Koristusmeeskonnad ei leidnud ühtki kontrollitud õhkimisele iseloomulikku jälge, mis oleksid avastatud, kui hoones oleks kasutatud lõhkelaenguid.
• vade lõikamist seintesse, isolatsiooni, torudesse või elektrisüsteemi paljude lõhkelaengute paigutamiseks hoonete kandekonstruktsioonidele poleks olnud võimalik korraldada tähelepanu äratamata.

 

2. 11. septembril ei tabanud Pentagoni lennuk, vaid "Ühendriikide riigiaparaadi seest" pärinevate elementide tulistatud rakett.

Selle väite esitanud vandenõuteoreetikud vaatavad mööda paljudest faktidest:

• Pentagoni plahvatuspaigalt leiti American Airlinesi lend 77 meeskonna ja reisijate jäänused, mille isikusamasus tuvastati DNA analüüsi abil.
• Samast leiti lennuki must kast.
• Paljud inimesed nägid oma silmaga pealt lennuki kukkumist Pentagonile. Mitmed nägid läbi lennuki akende reisijaid. Rakettidel pole aknaid ega reisijaid.
• Arvukatel fotodel on näha plahvatuspaigal olevaid lennukirususid, mida nägid ka eluga pääsenud inimesed ja päästetöötajad.

 

3. Maailmakaubanduskeskust tabanud lennukeid juhiti kaugjuhtimise teel.

• Torne tabanud lennukite valmistajafirma Boeing kinnitas, et kõik nende tsiviilotstarbelised reaktiivlennukid on seadistatud nii, et neid ei ole võimalik juhtida mujalt kui lennuki oma juhtimiskabiinist.
• Lennukitel viibinud reisijad võtsid mitmeid telefonikõnesid. Kõigis neis teatati, et lennuki on üle võtnud kaaperdajad.

 

4. United Airlinesi lend 93, mis kukkus alla Pennsylvanias, tulistati alla raketiga.

• Juhtimiskabiini kõnesalvesti leiti üles ja näitas, et reisijate vastuhakk sundis kaaperdajad lennuki alla kukutama. Kaaperdajad juhtisid lennukit kuni selle kokkupuuteni maapinnaga.
• USA sõjavägi sai lennu 93 kaaperdamisest teada alles neli minutit pärast lennuki allakukkumist, nagu näitavad hiljuti avaldatud helisalvestused.
• Sõjavägi ei andnud hävituslennukitele korraldust Unitedi lend 93 alla tulistada.

 

5. Maailmakaubanduskeskuse hoone nr 7 purustati kontrollitavate lõhkelaengutega.

• Seda väidet võimendas WTC omaniku teade, et pärast seda, kui WTC 7 polnud enam võimalik päästa, soovitas ta tuletõrjebrigaad hoonest tagasi kutsuda sõnadega pull it (otsetõlkes "tõmba", aga ka "läks" või "las minna"), pidades seejuures silmas tuletõrjujaid.

 • Vandenõuteoreetikud on tõlgendanud fraasi pull it kui slängis antud käsklust ehitis lõhkeainega õhkida.

Lammutusala asjatundjate sõnul aga tähendab hoone "tõmbamine" (pulling) nõrgestatud ehitise sõna otseses mõttes ümber tõmbamist buldooserite ja teiste võimsate seadmete ning pikkade kinnitustrosside abil, ilma lõhkeainet kasutamata.

 • Seismograafid ei jäädvustanud ühtki iseloomulikku võnget ega kõrvalekallet, mis oleks viidanud lõhkelaengute kasutamisele.

 

6. Insaidertehingud United Airlinesi ja American Airlinesi aktsiatega vahetult enne 11. septembrit tõendavad, et vandenõu oli ette teada. 

• 9/11 komisjon uuris seda küsimust üksikasjaliselt, ja järeldas: "Teatavaid tavapärasest erinevaid tehinguid küll oli, aga kõigile tehingutele leidus seletus."

 • Näiteks teatas komisjon: "Suur osa näiliselt kahtlastest tehingutest Americaniga [American Airlinesi aktsiatega] 10. septembril on seletatav ühe konkreetse USA päritolu börsibülletääni soovitustega, mis faksiti klientidele pühapäeval, 9. septembril."

 

7. 11. septembril ei ilmunud Maailmakaubanduskeskusesse tööle neli tuhat juuti.

 • Meediakajastuse põhjal olid 10-15 protsenti WTC katastroofiohvritest juudid, mis näitab, et massilist töölt puudumist ei esinenud.

 • Arv 4000 pärineb ilmselt Iisraeli välisministeeriumi ühest esimesest teatest, mille kohaselt New Yorgi ja Washingtoni piirkonnas viibis rünnakute toimumise ajal hinnanguliselt "4000 iisraellast". Sellest arvust haarasidki nähtavasti kinni kuulujutule tuge otsivad vandenõuteoreetikud.

 

8. 11. septembri rünnakutes pole süüdi al Qaida.

 • Al Qaida juhid, kaasa arvatud Osama bin Laden, on korduvalt kinnitanud, et nemad kavandasid ja korraldasid 11. septembri rünnakud.

 • 23. mail 2006 avalikustatud helisalvestises kinnitas bin Laden: "Mina usaldasin 19 vennale --- need rünnakud ---".

 • 2001. aasta novembrist pärinevas salvestuses ütles bin Laden: "Me arvutasime, kui palju võiks olla hukkunuid --- kes surma saavad ---, mina olin optimistlikum kui kõik teised. --- Oma kogemuste tõttu ma oletasin, et lennuki kütuse põlemine sulatab hoone kandekonstruktsiooni ja kokku vajub see osa hoonest, mida tabas lennuk, ja ainult sellest ülespoole jäävad korrused."