Kolmekümnendatel oleks niisugune mõtteavaldus ära teeninud Eesti eugeenikute raevuka vastulöögi. Siinne rassihügieeni eestvõitleja dr Hans Madisson nimetas raamatus „Tõutervishoid ja rahva tulevik“ (1935) linnu rahva surnuaedadeks ja linnastumist sündivuse languse põhjuseks. „Elujõulisem ja enam arenenud element valgub maalt linna, kus ta välja sureb järglaste puudumisel.“ Sama hull kui sündivuse langus, oli eugeenikute arvates ka eestlaste tõu kvaliteedi langus. „Alaväärtuslikkude inimeste arv, eriti vaimu- ja närvihaigete oma, on suurenenud kiiremalt kui tervete arv,“ tõdes Madisson.

Ja süüdi on selles riik, mis soodustab hoolekande jm kaudu alaväärtuslikuma elemendi kiiremat sigimist.