"Jaamaülem" Mati Singil olid sel päeval käed-jalad tööd täis, ühekorraga pidi ta 173meetriseid ringe tegevat rongi juhtima (kolm nuppu: start, teine käik ja stopp), rongile kippujate rahutut seltskonda ohjama, vilet andma ja pileteid kontrollima. "Kuidas see kiikhobune käima läheb," päris keegi. Samal hetkel, kui Mati hakkas kiikhobusesse münti söötma, kostis tema selja tagant kõva kisa.

"Pange rong seisma, laps jäi rongi alla!"

Olgugi tegemist vineerist lasterongiga, mille tempo on võrreldav täiskasvanu kiirema kõnniga, vajab seegi riistapuu pidurdusmaad. Väike keha lohises rongi all kümmekond meetrit kaasa, kuni vaguni esimene ratas tema sääreluu purustas. Kohale tormanud mehed tõstsid rongi üles. "Šoki jõud oli nii suur, muidu seda tõsta ei jaksaks," kinntas Mati Sink. Ta õngitses lapse rongi alt välja. Poiss oli teadvusel. "Issi, issi," vigises ta.

Jaamaülem Mati võttis verise lapse kätele. Keegi fikseeris esmaabi vahenditega lapse L-tähe kujuliselt rippuva sääre, mis Mati hinnanguil rippus vaid nahariba küljes.

Loomaaed ei ole lasteaed

Kuidas väike Georg tema kasvule märkimisväärsest "raudteetammist" üles ronis ning rööbasteni jõudis, ei märganud keegi. Triinu Tare nimelisest välikohvikust lahutab rongirööpaid paarikümne meetri laiune muruplats. Rongijuhi vaatevälja piiravad selle koha peal suured puud ning kõikjal ringi sebivad mudilased.

Aga kes on süüdi, et selline õnnetus juhtuda sai? Isa süüdistab loomaaeda ja rongifirma operaatorit.

Loomaaia asedirektor Aleksei ­Turovski ütleb, et ta pole pärast laupäevast õnnetus­juhtumit korralikult magada saanud. "Lap­se­vanemad unustavad ära, et loomaaed ei ole lasteaed," pahandab ta "Hommikutele­visiooni" saates.

"Millegipärast arvavad mõned vanemad, et kui nad on lapse loomaaia väravast sisse toonud, siis edasine on loomaaia mure. See on vale,  sisekorra eeskirjades on öeldud, et lapsed ei tohi ilma järelevalveta loomaaias ühtki samu teha."

Loomaaia direktor Mati Kaal, kes on oma 41aastase loomaaias töötamise staaži jooksul näinud 13 kiskjate poolt otsast rebitud kätt, on samuti lapsevanemate peale kuri.

"Viimasel ajal torkab silma, et lapsevanemad on hooletumaks läinud," ütleb ta. Alles hiljuti ronis üks laps - samuti kolmeaastane - infostendi katusele. Sedapuhku oli ema hooletu. Tuleb arvestada, et loomaaed ei ole ohutu koht!"

Loomaaia korrakaitsja Vassili ­Sedja­kin ütleb, et tema igapäevane töö on kadunud lapsi mööda l­oomaaeda taga ajada. Näiteks lastekaitsepäeval (18 000 külastajat) kadus vanemate ­orbiidilt kolm last. "No kuidas võib last ­kaotada," imestab ta, ja rõhutab, et ­lapsevanema vastutus on esikohal - nii juriidiliselt kui moraalselt.

Pärast õnnetust olid loomaaias kõik šokis. Kiirabil kulus umbes seitse minutit kohale jõudmiseks. Jaamaülem Mati käed värisesid nii, et ta ei suutnud seletuskirja kirjutada. Lapse isa šokiseisund väljendus kiirabibrigaadi peale üsna vänges toonis karjumises. Kui laps oli sireeni huilates Mustamäe poole sõidutatud, läks isa loomaaia kassasse, et piletiraha tagasi küsida. Sest loomavaatamisteenust nad ju saada ei jõudnud...

Lapse jalg jäi alles

Väike Georg jõudis kiiresti lastehaiglasse operatsioonilauale. Tema seisund oli raske. Ta oli teadvusel, hingas ise, suuremad valud olid valuvaigistitega maha võetud. Palju oli ka pindmisi vigastusi, muljumisi ja kriime. Last opereeris sellel päeval valves olnud Lastehaigla traumaosakonna juhataja dr Tiit Härma. "Sellel poisil olid päris rasked vigastused, aga operatsioon läks hästi. Jalg jäi alles," ütleb Tallinna Lastehaigla traumatoloog Andres Lukanenok.

Ta leiab, et paariaastase lapse traumade peamine põhjus on lapsevanemate hoolimatus, järelevalve puudulikkus või vähene ohutunne.

Eesti on laste vigastuste ja õnnetusjuh­tumite poolest Euroopa riikide pingereas häbiväärsel "juhtival" kohal. Iga viies laps satub trauma tõttu haiglasse. Neist 20 protsendil on rasked vigastused: luumurrud, peapõrutused, mürgistused, põletused. Põhjamaades on väikeste lastega õnnetusi kuni neli korda vähem. Tundub, et maailma parimaid laste sotsiaaltoetuste süsteeme on Eesti lapsevanemad hoopis mugavaks ja hooletuks teinud.

"Kogu maailma meditsiinikirjandus ütleb, et mida väiksem laps, seda suurem on õnnetusjuhtumi korral lapsevanema vastutus." Ta möönab, et suvaline õnnetus võib igaühega meist juhtuda, seda enam, et meie elukeskkond ei ole nii turvaline kui Põhjamaades.

Loomaaia mängurongist, mis suudab aga päris-kannatusi põhjustada, meenub dr Lukanenokile ka umbes kaheksa aastat tagasi toimunud juhtum, kus jalalaba vigastas kaheteistaastane poiss.

Rongi haldab ja valdab juba kakskümmend aastat osaühing Lendva. Nemad vastutavad rongi turvalisuse eest, ja tõepoolest - käidavamates kohtades eraldab kõnniteed raudteest samasugune piire nagu jääkarude ja piisonite juures. Pärast Georgiga juhtunud õnnetust piiratakse raudtee täies ulatuses aiaga, lubab Mati Sink.

Ohtlik mood - batuut

Aga on vigastusi, kus ei saa saatust, karmat ega isegi mitte valitsust süüdistada. Andres Lukanenok toob näiteid oma viimase aja arstipraksisest:

"Ühtegi päeva ei lähe mööda, ilma et meie haigla vastuvõttu ei toodaks last, kes on turvahällist välja kukkunud."

Laps pannakse küll turvahälli nagu vaja - aga rihmu miskipärast ei kinnitata.

Teine suvehooajale iseloomulik ohuolukord on väike laps täiskasvanu jalgratta pakiraamil. Piisab lapsel pisut jalaga vehkida, see satub kodaratesse ja ongi pöia- või hüppeliigese vigastus käes.

Vähemaks on jäänud rulaõnnetusi: see trend hääbub koos rulatajate hulgaga. Ka jalgrattasõidul saadud vigastusi on Andres Lukanenoki hinnanguil vähemaks jäänud. Küll aga on viimase aja "mood" batuudivigastused.

"Meeletult palju on batuudil hüppamisest saadud traumasid," ütleb dr Lukanenok. Ta toob näiteks möödunud pühapäeva, 31. mai. Selle päeva seitsmekümne viiest lastehaigla traumaosakonda toodud lapsest kümnel olid batuudil saadud traumad, enamasti kas hüppeliigese vigastus või peatrauma.

Esimesed kaks päeva oli väike Georg intensiivravi osakonnas. Praeguseks on ta koos emaga ortopeediaosakonda viidud ja nädala lõpuks loodavad arstid saata ta kodukoha haiglasse järelravile.

Süüteo koosseisu ei ole

Juhtumiga tegelnud politseinikud konsulteerisid juhtumi asjaolusid prokuratuuriga ning süüteo koosseisu ei tuvastatud.

Oma lapse tervise pärast mures olev isa on kahetsenud, et selline;juhtum sai võimalikuks, kuna ta ei olnud piisavalt tähelepanelik.;Tegemist on õnnetusjuhtumiga, kus on mitu asjaolu kokku langenud. Nii;oli õnnetuse hetkel hajutatud ka kaugteel rongi juhtinud mehe;tähelepanu, kuna ta abistas kedagi loomaaia külastajatest.

Küll aga juhib politsei loomaaia tähelepanu vajadusele tugevdada;turvameetmeid rongi osas, et lastel ei oleks võimalik nii juhuslikult;sattuda rongile ligi, mis võib õnnetult lõppeda. Politsei teeb selle;kohta ka Tallinna loomaaiale esildise. Meie teada on sarnaseid märkusi;teinud ka viga saanud lapse isa.

Harrys Puusepp, Põhja Politsei pressiesindaja