10.07.2009, 00:00
Korduma kippuvad küsimused uue töölepinguseaduse kohta
Küsimustele vastab tööõiguse spetsialist Heli Raidve.
Küsimus tööandjalt. Kas koondamist saab
vältida?
Esimene tööõiguse
spetsialisti vastuvõtule tulnud tööandja on väsinud ja
mures juhatuseliige, kes ei tahaks mitte kedagi koondada, kui tal selleks
vähegi võimalust oleks. Aga pole. Staažist sõltuv
etteteatamine kehtib ikka (võrreldes vana seadusega on
tähtajad lühemad), hüvitisena maksab tööandja ühe
kuu keskmise töötasu ja üle viie aastase staažiga
töötajatele maksab töötukassa lisa. Tööandja
jõuab ära rääkida iga võimaliku koondatava
loo – aga teha pole midagi. Äriühingu juht ei tohi
tegeleda heategevusega olukorras, kus töötajate ilma tööta
tööl hoidmine viib äriühingu pankrotti.
Valida
on äriühingu likvideerimise (töö kaotavad kõik,
saavad ka koondamishüvitised) või suurema osa koondamise vahel.
Tööd pole aga firmas isegi nii palju, et koondatavatele saaks
staažist sõltuvalt töölepingu lõpetamisest ette
teatada. Vähem etteteatatud aeg makstakse küll ka uue seaduse
kohaselt rahas kinni, aga juhatuse liiget see õnnelikumaks ei tee.
Koondamist saaks vältida, kui koondatavad töötajad
läheksid palgata puhkusele. Tõsi, sellisel juhul peaks
tööandja maksma miinimumsummalt sotsiaalmaksu, et töötajate
ravikindlustus ei katkeks. Samas tähendaks see töötajate
hoidmist mitu kuud rahatuna ja viiks lõpuks ikkagi koondamiseni.
Juhatuse liige läheb uksest välja lausega, et tunneb end Juudasena.
Põhjuseta, aga tema tunnet see ilmselt ära ei võta.
Küsimus tööandjalt. Nad ikkagi
võtsid selle uue seaduse vastu, mida ma viimase hetkeni ei uskunud. Kas
ma pean täna kõik töölepingud ümber
vormistama?
Tegelikult võeti n-ö uus
töölepingu seadus vastu 2008. aasta detsembris ja juba pool aastat
oli teada, et see juulist jõustub.
Kõik vanad
töölepingud jäävad kehtima. Kui seal on punkte, mis on uue
seadusega vastuolus (nt öötöö lisatasu varem 20%, uues
seaduses 1,25 kordne töötasu), kohaldub uus seadus isegi siis, kui
töölepingut ei muudeta. Oleks muidugi mõistlik lähiajal
n-ö vanad töölepingud uue seadusega kooskõlla viia, s.t
poolte kokkuleppel muuta, aga hädavajadust selleks ei ole.
Küsimus tööandjalt. Hakkan täna uue
töötajaga töölepingut sõlmima. Kas vana
töölepingu põhi sobib või pean uue tegema?
Otsest vajadust uue vormi jaoks ei ole. Kui pooled soovivad kasutada
uue seaduse võimalusi, nt leppida kokku leppetrahvi juhuks, kui
töölepingu sõlminud töötaja kokkulepitud ajal
tööle ei asu või süüliselt avaldust esitamata ja
ette teatamata töölt lahkub, siis võiks need punktid
lepingusse lisada. Konkurentsikeelu osas peaks samuti kokku leppima, kas selle
järgimise kohustus on töötajal ainult töötamise ajal
või ka pärast töölepingu lõpetamist.
Kui pooled lepivad kokku, et töötaja hoidub pärast
töölepingu lõpetamist mingi aja jooksul (seadus lubab kuni
aasta) tööandjale konkurentsi osutamisest, siis tuleks kokku leppida
mõistlik hüvitis, mida ta selle eest saab. Uue seaduse kohaselt
tuleb seda hüvitist maksta pärast töölepingu
lõpetamist igakuiselt just nende kuude eest, kui töötaja
konkurentsipiirangut järgib. Kuna seadusa
ndja ei saa öelda, mitu krooni või protsenti töötasust
oleks mingil tegevusalal ja konkreetsel ametikohal mõistlik, peavad
pooled selle sõltuvalt asjaoludest ise kokku leppima.
Rusikareegel on see, et hüvitise suurus sõltub sellest, kui
suures ulatuses piirab konkurentsikeelu kokkulepe töötaja
õigust endale vabalt uut tööd valida. Näiteks
võiks tuua, et kui rõivaste disainiga tegeleva firma
rõivadisainer ei tohi pärast töölepingu lõpetamist
nt poole aasta jooksul asuda tööle rõivadisainiga
tegelevatesse firmadesse, piirab see oluliselt tema võimalust
õpitud erialal leiba teenida.
Ilmselt peaks talle nii
piirava konkurentsikeelu eest maksma pärast töölepingu
lõpetamist igakuiselt endist töötasu edasi. Samas kui
rõivadisainiga tegeleva firma raamatupidaja ei tohi poole aasta jooksul
asuda tööle rõivadisainiga tegelevatesse firmadesse, kuid
võib töötada raamatupidajana mistahes ülejäänud
firmades, on see väga vähe piirav konkurentsikeeld ja kümnendik
endisest töötasust ilmselt igakuine mõistlik hüvitis.
Vanas seaduses olid nii “põhipalk”,
“lisatasu” kui “juurdemakse”. Uus seadus
räägib “töötasust”, sealhulgas
“tulemuspalgalt”. Kas tööleping tuleb ümber
vormistada ja hakata kasutama uusi mõisteid?
Ei pea.
Uues seaduses tähendab kokkulepitud töötasu raha maksmise
kokkulepet laias mõttes. Kui pooltele on vanad mõisted
“palgamäär”, “põhipalk”,
“lisatasu” jms armsaks saanud, kasutage neid julgelt edasi.
Lihtsalt uues seaduses on loobutud mitmest erinevast mõistest ja selle
asemel öeldakse, et mis iganes tasu maksmises pooled kokku leppisid,
peavad nad kokkuleppest kinni pidama ja seda täitma.
Kui
pooled otsustasid, et töötaja saab vanas mõistes ajapalka, on
see kokkulepitud töötasu, mida tuleb maksta. Kui töötaja
palk kujuneb ajapalga ja tükipalga ning uute klientide leidmise
lisatasust, on see kõik kokku töötasu, mida tuleb maksta.
Oluline on, et töötasu on kokkulepe, mis paneb ühele poolele
kohustuse kokkulepet täita ja annab teisele poolele õiguse
kokkulepitut nõuda. Muidugi on ka tulevikus võimalik, et
töölepingus lepitakse töötasuks kokku ajapalk, aga
tööandja maksab vastavalt võimalusele mõnikord
ühekordselt nn preemiat. Kui selle preemia maksmiseks ei olnud kokkulepet,
siis on see jätkuvalt ühe poole otsustada ja teine pool ei saa selle
maksmist nõuda.
Oluline, et töötasu kokkulepe on
aus ja töötajale ette teada, et ta sellega arvestada saab.
Telefonikõne töötajalt. Sõlmisin
töölepingu, aga seal pole katseaega kirjas. Kas see tähendab, et
mulle katseaega ei rakendata?
Uue seaduse kohaselt
eeldatakse neljakuulist katseaega automaatselt, seega tegelikult ei pea seda
enam lepingusse sisse kirjutama. Kui aga pooled otsustavad katseajast loobuda
või seda lühendada, siis see kokkulepe tuleks kirja panna. Kui
pärast 1. juulit sõlmitud töölepingus pole katseaja
kohta sõnagi, siis järelikult on katseaeg neli kuud.
E-kiri: kust ma saan infot uue töölepingu seaduse
kohta?
Sotsiaalministeeriumi avalehel on üleval uue
töölepingu seaduse käsiraamat, tööinspektsiooni
kodulehel saab lugeda uut elektroonilist infokirja. Lisaks erinevad
tööõiguse foorumid, mida
saab võrgus lugeda.
Kas summeeritud
tööaeg on ikka alles?
On küll.
Kas ületunnitöö tegemiseks on jätkuvalt
vaja eelnevat kokkulepet?
Reeglina jah, erandiks
tööandjast sõltumatu hädaolukord.
Kas
õhtutöö on jätkuvalt tasuline?
Ei.
Kas seaduses polegi enam eraldi puhkepäeva
tasustamist?
Ei, läheb kirja
ületunnitööna.
Kas õppepuhkus on ikka
alles?
Jah, täiskasvanute seadust küll muudeti,
aga seadus jäi alles.
Kas riigipühad on ikka
kahekordse tasuga?
Jah, vahemikku 00–24
jäävad tunnid.
Kas lõpparve kinnipidamise
eest tuleb maksta keskmist palka?
Ei,
võlaõiguse üldosa kohast viivisintressi.
Kas noomitusi enam polegi?
Ei ole.
Kas
seadus on töötajavaenulik ja tööandjale soodne?
Ei ole. Uus seadus on täitsa kenasti tasakaalus ja igati
mõistlik, aga sellega harjumine nõuab veidi aega.