Veermäe märkis, et paljud ümbrikupalka maksnud firmad on 2008. aastal pidanud oma uksed sulgema. „Ümbrikupalga maksjatel on niivõrd raske, et nad ei tule toime," ütles Veermäe.
Sama kehtib ka arvevabrikute kohta. „Kuna ettevõtluskeskkond tervikuna jaheneb, siis tellimus arvevabrikutele väheneb," ütles Veermäe. Peadirektor Enriko Aav täpsustas, et samas võib ilmneda ka vastupidine trend - seoses keerulise majandusolukorraga võib nõudlus maksukulude „optimeerimiseks" suureneda.

Aav ja Veermäe rõhutasid, et maksuameti tegevus arvevabrikute tõkestamiseks on tõhustunud ning kõike kokku võttes saab siiski eeldada arvevabrikute tegevuse kahanemist.
„Lisaks kontrollile on maksuhalduri pädevuses kriminaalmenetluse algatamine. Samuti on oleme saanud paremini tuvastada alustavaid arvevabrikuid," märkis Aav.

Maksuamet on üheks oma käesoleva aasta prioriteediks seadnud kontrolli tõhustamist arvevabrikute teenuseid kasutanud isikute osas. Kaugemaks eesmärgiks on tõsta maksumaksjate maksukuulekust ja soodustada ausa ettevõtluskeskkonna püsimist.

Arvevabrikuteks nimetatakse firmasid, mille tegevuseks on fiktiivsete arvete väljastamine tehingute kohta, mida reaalselt ei ole teostatud. Vahendustasu eest väljastatakse fiktiivseid arveid tegutsevatele ettevõtetele. Neid arveid kasutatakse maksuameti andmeil kolmel peamisel moel:
1) sularaha saamiseks „ümbrikupalga" maksmisel;
2) tehingute legaliseerimiseks (ilma dokumentideta soetatud kaup või teenus);
3) soovitakse vähendada riigieelarvesse tasumisele kuuluvat käibemaksu.

Arvevabrikute teenuste kasutamine on laialdaselt levinud ning väikeste ja tundmatute äriühingute kõrval tellivad fiktiivseid arveid ka suured ja tuntud ettevõtted. 2008. aastal tuvastas maksuhaldur üle 125 miljoni krooni ulatuses riigieelarvesse tasumata makse ettevõtete poolt, millised olid kajastanud oma arvestuses fiktiivseid arveid. Tuvastati 16 arveveskit ja ligi 600 fiktiivseid arveid kasutanud ettevõtet.

Maksuhaldur määras 2008. aastal juurde 730 miljonit krooni makse

Maksu- ja Tolliamet tuvastas 2008. aastal läbi viidud kontrollitegevuste tulemusel, et isikud jätsid deklareerimata ja tasumata makse kokku 730 miljoni krooni ulatuses. Vabatahtlikult, ilma maksuotsuseta, parandasid kontrollitavad isikud maksudeklaratsioone üle 70 protsendil juhtudest.

Ümbrikupalga vastases tegevuses saatis amet eelmisel aastal välja 1000 märgukirja ettevõtjatele, kelle osas riskianalüüs oli tuvastanud võimaliku ümbrikupalga maksmise riski. Märgukirjade tulemusel parandas oma käitumist üle 43 protsendi ettevõtjatest,  riigieelarvesse laekus tänu sellele täiendavalt ligi 60 miljonit krooni.

Kokku viis amet  2008. aastal läbi 103 ümbrikupalga kontrolli ning lõpetas 91 ümbrikupalga juhtumi kontrolli. Selle tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas ligi 20 miljonit krooni.