10.07.2009, 00:00
Kriisi kiuste valmis Viimsi suurim eramu
Kaks aastat tagasi lammutas Mati Heinsar oma villa ja hakkas ehitama asemele suuremat. Äsja kolis ta 1400-ruutmeetrisesse häärberisse sisse.
Villa Merileid kõrval peatub Mersu kallurauto, esiuksel kiri
“I had a dream”. Kõrge rooli tagant ronib alla pikka kasvu
prillidega mees. Ta on tublisti päikest saanud ja kannab paljaste jalgade
otsas sandaale.
“Tere! Mina olen Heinsar Mati,”
tutvustab autojuht ennast. Tal on vaja võtta peale konteineritäis
ehitusjäätmeid ja sõita prügimäele. Tagasiteel tuleb
tuua Viimsisse suurem koorem mulda.
Villa Merileiu aia taga
ükskõikselt ringi tuianud alaska kelgukoer hakkab
rõõmsalt huikama. Donna on peremehe kojutuleku üle
õnnelik.
Ei saa öelda, et sama tore tuju on Mati
Heinsarel koduvärava taga Eesti Ekspressi ajakirjanikku kohates.
2007. aasta kevadel kirjutasin, et ta lõhkus oma maja maha, et
selle asemele suurem ehitada.
Seejärel käis fotograaf Tiit
Blaat kaks aastat uue elamu ehitustöid tänava pealt pildistamas.
Lammutatud maja oli 600 ruutmeetri suurune. Sama koha peale ehitatud
Villa Merileius köetakse maaküttega tervelt 1437
ruutmeetrit – nii on kirjas Viimsi valla avalikus ehitusloas.
Need numbrid teevad uudishimulikuks. Kes on see mees, kes ennast nii
suurejooneliselt teostab?
Heinsar on 44 aastat vana. Tema isa oli
veoautojuht. Iseenda kohta ütleb Heinsar, et on “kallurikabiinis
üles kasvanud” ja “tahaks tihemini suure autoga ringi
sõita”.
Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis
õppis Heinsar tundma kraanasid ja muid masinaid.
Viimased
paarkümmend aastat tegutseb ta ehituses ja kinnisvaras, juhtides Heinla
Ehitust, Mave Varahaldust ning Masti Maja.
Läinud aastal ostis
mees Urmas Sõõrumaa firmalt Laki tänaval nn Flora
büroohoonete kvartali.
Otsus eelmise kodu
lõhkumisest ei sündinud kergelt. “Ma armastasin seda
maja,” tunnistab Heinsar. “Iga minu ehitatud maja on nagu minu enda
laps.”
Villa Merileid on järjekorras kuues maja, mille
Heinsar on omale ehitanud. Aeg-ajalt käib ta eemalt vaatamas, kuidas
endistel kodudel uute peremeeste käe all läheb.
Pärast eelmiste majade valmimist tundis Heinsar alati, et midagi
oleks võinud olla siiski teisiti.
Nõmmele ehitatud
majas pidas ta vastu ainult seitse kuud. Meriväljal üles kasvanud
poisina ei suutnud ta elada ilma mere läheduseta.
Unistus
väga suure ja ilusa maja ehitamisest mõlkus Heinsarel meeles
kümmekond aastat.
Poole sellest ajast otsis ta Tallinna
ümbruses sobivat maatükki ega leidnud.
Äkki sai mees
aru, et unistuste plats on tal Viimsis Sääre teel president Lennart
Meri naabruses juba olemas.
“Emotsionaalselt oli oma kodu
lammutamine väga raske,” räägib Heinsar. “Arvan, et
maja annab mulle andeks.”
Eestis on kerkinud viimastel
aastatel üksikuid eramuid, mida võib pidada moodsateks
mõisahooneteks. Rakveres ehitas sellise kaupmees Oleg Gross ning
Jõelähtmes metallitööstur Viktor Levada.
Villa
Merileid on hetkel suurim ühepereelamu Viimsis. Rohuneeme teel peaks peagi
valmima kütuseärimees Aleksei Tšuletsi 1800-ruutmeetrine
maja.
Miks vajab inimene tõeliselt suurt kodu?
“Keegi investeerib oma tehastesse kümneid ja sadu miljoneid,
mina investeerin oma peresse,” vastab Heinsar.
“Mulle
meeldib kodus olla ja nokitseda, muru niita. Mul peab olema avarust ja
tegevust.”
Avarust Heinsare valdustes jätkub, maja taha
jäävad paadisild ja vaade pealinna kilukarbisiluetile.
Villa Merileiu juurde kuulub ruumikas garaaž
, kus asub spetsiaalses ruumis 1952. aasta Mercedes. Seda autot hoiab Heinsar
pühapäeval kirikuskäimiseks ja tütarde pulmadeks.
Villa Merileiu arhitekt on Malle Laan ja sisekujundaja Sirje Kadalipp. Naiste
tööga on peremees väga rahul: “Selle maja arhitektuur
peaks olema väga eestilik ja ajatu.”
2007. aastal
Villa Merileiu ehitust alustades läks Eestil väga hästi.
Majandus õitses ja palgad kasvasid. Nüüd oleme kriisis ning
Heinsar on seda isiklikes kinnisvaraärides tunda saanud.
Aga
Villa Merileiuga on omanik täiesti rahul: “See on minu
elutöö.” Unistuse täitumise hinnast ta rääkida
ei soovi.