Krister Kivi : Õunalein
Apple’i teekond joonistus Mike Daisy kirjutises välja sügistaevana kargelt – algsest anarhistlik-idealistlikust kompaniist küüniliseks hiigelkorporatsiooniks, kelle maitsekaid valgeid karpe koostasid töölised Hiina Foxconni vabrikutes, kus, nagu selgus pärast hiljutist surmajuhtumit, tehti ka 34tunniseid tööpäevi.
Turul kohalike sügisjoonikute ja suisleppade soomestunud hindu nähes – õunakilo eest 2,5 kuni 3,5 eurot – tabas õunalein ka mind. Aiad on täis mahakukkunud vilju ja mind ei veena jutud “ebatavaliselt halvast õunaaastast”: see on lihtsalt äri nagu iga teine. Aednikel on kahtlemata õigus uskuda, et nad saavad parima kasumi, müües vähe ja kallilt, kuigi on kahju, et paljud aiatud eestlased saavad endale õunu lubada vaid tarte tatin’i jagu. Katses müüa massiga ja odavamalt sisalduks lisaks kasumile ka soov teha midagi üldise hüve jaoks, kuigi miks peaks Eesti õunamüüjad olema idealistid, kui keegi selleks jääda ei suuda?
