Kruuda teeb uue spordikanali

Sügisel käikumineva uue telekanali loomist juhib Eesti Televisiooni endine peadirektor Toomas Lepp.

“Jutt vastab tõele, aga täpsemalt ma rääkida ei saa, sest Kalev on börsiettevõte,” ütleb Toomas Lepp. Tema on teleinimeste seas tuntud hoogsa ja entusiastliku tegelasena, kel on ka laia joonega rahakulutaja kuulsus. Kui Lepp lõpetas oma ametiaja Eesti Televisiooni peadirektorina, oli kanalil 75 miljonit krooni miinust, mis on sama suur kui mõne väiksema telejaama terve aasta eelarve.

Lepp on hasartselt uue spordikanali loomisest kinni haaranud, ringi sebinud ja isegi personali otsinud. Ta on püüdnud TV3 sporditoimetusest inimesi enda juurde tööle meelitada.

“Meil on koostööks kokkulepe Eesti Televisiooniga,” ütleb Lepp. Mais korraldas ta kohtumise koos rahvusliku olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni, ETV sporditoimetuse juhi Marko Kaljuveeri ja ETV tollase peadirektori Ainar Ruussaarega.

Kaljuveer koostöö suhtes ülemäära optimistlik pole, kuid soovib uuele kanalile edu. “Eks selline kanal paneks meidki rohkem pingutama. Kindlasti nad leiavad endale vaataja,” ütleb ta.

Meistrite Liiga ülekandeõigused TV3 käes
Kaks nädalat tagasi kohtus Lepp TV3 juhi Toomas Varaga. Nimelt omab TV3 õigusi näidata Eestis jalgpalli Meistrite Liiga mänge. Lepp uuris, kas oleks võimalik saada mängude näitamiseks kaasõigusi. Toomas Vara ideest ei nakatunud, ütles, et ilmselt rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon ei annaks luba. “Ma ei saa detailidesse minna, et öelda, kas näiteks jalgpall tuleb,”  ütleb Lepp Ekspressile.

Inimene, kellele Eestis jookseb info televisiooni rahvusvaheliste spordiülekannete õigustest – et mida pakutakse ja mis on saadaval – on Even Tudeberg. Ta oli ninapidi juures, kui Toomas Uba korraldas iseseisvusaja alguses Eesti Televisiooni ülekandeõiguste ostmist. Sportlikust huvist on ta kontaktid siiani säilitanud. Lepp kohtus Tudebergiga ja tutvustas uut spordikanalit.

Even Tudeberg räägib Ekspressile metsikult suurest rahast, mida spordiülekannete õigused maksavad ja metsikult suurest professionaalsusest, mida teles otseülekanded nõuavad.

Tudebergil on õigus. Eestis on näiteks ainult üks režissöör, kes on võimeline tegema rahvusvahelise mastaabi otseüleannet – Tarmo Krimm. Tema on teinud Otepää suusatamise maailma karika etappide ülekanded ja ta käis isegi Lätis Eurovisiooni otseülekannet tegemas.
Ka teles, nagu teistelgi aladel, on nappus tipp-professionaalidest.

“Teoreetiliselt on see võimalik,” ütleb Tudeberg Eestis spordikanali loomise võimalikkuse kohta. Aga ka mitte enamat.

Igal juhul on spordihuvilsest Kalevi suuromanik Oliver Kruuda andnud nõusoleku uut spordikanalit rahastada. Telekanali majandamiseks on ta loonud firma Eesti Spordikanal, mis kuulub firmale Kalev Media. Kruuda ajakirjandusgrupi juht on juba teist nädalat Alar Pink – endine Kalevi turundusjuht, kellel on ametiautoks musta värvi Porsche Coupe 911 Carrera, mille hind algab 1,4 miljonist kroonist.

“Jah, meil on plaan sügisest spordikanal käivitada, kuid täpsemalt räägime sellest siis, kui aeg on küps,” jääb Pink napisõnaliseks.

Esialgu oli kanali osanike seas ka Neinar Seli, kuid tema tõmbas end tagasi.

TV3 tahtis samuti spordikanalit luua
Eesti konkurentsitihe telemaastik on spordi rahaks tegemise võimalusi otsinud aastaid. TV3 kaalus samuti oma spordikanali loomise mõtet. “Me ei ole leidnud valemit, kuidas panna see kanal raha teenima,” ütleb Toomas Vara.
Ee sti Televisioon on broneerinud õigused suurima publikuhuviga rahvuskoondise mängudele ja tiitlivõistlustele. ETV on saanud selle privileegi nagu kõik rahvusringhäälingud üle Euroopa, kelle nimel on ostnud ülekannete õigused EBU (European Brodcast Union), mida eestlased teavad peamiselt kui Eurovisiooni korraldajat. 

“Eesti Televisiooni leib on spordilaulupeod. Suured sündmused ja ülevad rahvuslikud tunded,” ütleb Marko Kaljuveer, ETV sporditoimetuse juht.

Olümpiamänge kannavad kõigis Euroopa riikides üle ainult riiklikud televisioonid. Sama lugu on jalgpalli või kergejõustiku tiitlivõistlusega.

Lisaks Eesti Televisiooni spordilaulupidudele on Vormel 1 ainus kindel võistlus, mis iga kell huvilise teleka ette tõmbab.

Ala, mille pärast Euroopa telekanalid on valmis üksteisel kõri läbi lõikama ehk jalgpall, Eestis märkimisväärselt vaatajaid ei kogu. Kaks korda on püüdnud kommertskanalid Eestis suure vutiga vaatajaid koguda – mõlemad korrad ebaõnnestunult.

Esmalt omandas kadunuke TV1 kalli raha eest Inglise liiga õigused, lootes anda kanali vaadatavusele tõhusat tuge. Loodetud tulu ettevõtmisest ei sündinud – ei kogunenud vaatajaid ega teenitud tagasi õiguste omandamiseks välja käidud raha.

Teist korda püüdis TV3 jalgpalli Meistrite Liigat näidata. Telekanali skandinaavia sugulased olid õigused omandanud ja TV3 möllis end lepingusse sisse. Matšid algasid vaadatuimal kellajal ehk prime time’il, kommentaatoriteks olid kutsutud Indrek Kannik ja Mart Mardisalu. Sellest hoolimata kogus iga mäng vaid 30 000-40 000 vaatajat (võrdluseks: Pealtnägijal on 170 000 vaatajat).

“Suvalist filmi van Dammega peaosas vaatas kaks korda rohkem inimesi. Mina ise fännina vaatasin vutti ja nutsin väikeste reitingute pärast,” ütleb Toomas Vara.

Neli või viis hooaega TV3 kannatas. Seejärel tegi juhtkond otsuse näidata Meistrite Liigat hilisõhtul lindistatuna –mis vähendas vaatajaid veelgi. Nüüd näeb seda venekeelse TV3 Plussi pealt

Kruuda kanalile jäävad kõrvalised võistlused
Eestlaste huvi kohalike pallimängude vastu on leige. Korvpalli hiilgeaegadel maksid telekanalid sadu tuhandeid kroone, et saada kossu näitamise õigusi. Mõned aastad tagasi ei tahtnud nad neid isegi tasuta saada. Nüüd on huvi tänu Rocki ja Kalevi vastasseisule jälle tekkinud ning ETV vahendab play-off-mänge. 

Niisiis, uuele spordikanalile jääksid kõrvalised spordisündmused, nišialad, kitsa ringi fännide võistlused. On ka rahvusvahelisi õigusi, mida võiks tasuta saada. Näiteks Red Bull korraldab mingid ekstreemsed hüppamise võistlused. Sisuliselt on tegemist toote rämeda reklaamiga spordi sildi all. Selliseid asju oleks võimalik saada.

Uues kanalis on näinud vähem seksikate alade populariseerimise võimalust ka Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann. Enne seda väärikat ametikohta oli Siimann peaminister, kuid tema erialane karjäär kulges kümneid aastaid televisioonis. Ta oli Eesti Televisiooni peadirektor. 1990ndate alguses asutas koos Toomas Lepaga Eesti esimese kommertskanali RTV ehk Reklaamitelevisiooni.

Niisiis on Lepp ja Siimann kauaaegsed isiklikud tuttavad, mis teeb kokkulepete sõlmimise lihtsamaks. Siimanni toetus uuele kanalile on siiski nii-öelda spordimehelik. Ta soovib siiralt lükata tagant vähepopulaarseid erialasid. Lepp aga lootis, et ehk jõuab uude te lekanalisse spordialade sponsorraha või isegi riiklikud toetused – publiku laiendamise ja ala populariseerimise sildi all..

“Oleks väga tänuväärne, kui keegi kannaks üle kohalikku hokit või maadlust,” arvab Marko Kaljuveer, ETV sporditoimetuse juht.

Lisaks sisule (milleks on sport), on kanalil vaja ka väljundit. Et asuda praegu Eestis tegutseva kolme telekanali kõrvale, on vaja riigilt litsentsi. Ühtegi vaba litsentsi saadaval pole.

Telekanali levitamise suhtes pakus palju võimalusi ka uus meedia. Ka telefonijuhet mööda saab endale koju telepilti tellida, kuid alternatiivmeedias leviva kanali vaatajaskond oleks tibatilluke. Eriti selleks, et katta kõige kallima teležanri - spordivõistluste otseülekannete tegemise kulud Eestis või osta üles rahvusvaheliste võistluste näitamise õigused.

 

Kruuda ja Luik võistlevad STV pärast

• Oliver Kruuda on tundnud huvi STV ostmise vastu. Eesti suurima kaablikanali STV omanik Vjatšeslav Rabotšev on aasta tagasi toimunud peksmise tagajärjel kõnevõimetu.
• Tema pikaaegne elukaaslane Tatjana väidab, et hoolimata sellest on mees täiesti selge mõistuse juures, kuid Eesti Ekspressi ajakirjanikule Viktoria Ladõnskajale mehega kohtumist ta ei soovi korraldada.
• Igal juhul on Rabotševi naisele Kruuda pakkunud müügidiili. “Mis te minu käest uurite, küsige Hans H. Luige käest,” ütleb Kruuda, andes mõista, et kanalil on veelgi ostuhuvilisi.
• Kinnitamata andmetel on STV ülesostmise vastu näidanud huvi üles ka mingi Läti päritolu firma ja veerand miljardi kroonises hinnaski olevat kokku lepitud.