Kruuda tõde ja Luige õigus
On lõppeva aasta 8. oktoobri hommik. Oliver Kruuda õpetab parajasti Arnold Rüütli lapselapsi Hans H. Luige Lexust poritükkidega loopima. ("Olen väga looduslähedane inimene, maapoiss ikkagi.") Järsku tabab teda ebameeldiv üllatus. Kiirest jooksust ähkiv kuller, maamees Koidu pruut Agnes teatab, et kaks tema ustavaimat tankisti Luige vastu peetavas meediasõjas, Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo, on prokuratuuri uurimise alla võetud.
Muidugi ei saa Reiljan ega Tuiksoo aru, milles neid süüdistatakse. Veel vähem saab sellest aru prokuratuur ise. Aga süüdistama peab, muidu hakkavad akendest sisse lendama pudelid ja plahvatama autod.
Tegelikult alustas sõda Kruuda ise, kes juba 2006 ostis ära Luige lemmikajakirja Muumi ning hakkas selle koomikseid omavoliliselt täiendama. Eriti suured muudatused tehti Väikse My kujus, kellest sai praktiliselt Luige teisik. Seejärel sirutas Kruuda oma aplad sõrmed ajakirja Sporditäht järele ning käskis Gerd Kanteril parema läbimüügi nimel kettaheite maailmameistriks tulla. See oli jällegi risti vastu Punahabeme huvidele, kes oli Lembitu Kuusega kihla vedanud Virgilius Alekna peale ja kaotas nüüd 500 krooni.
Siiski polnud Kruuda haare kõikvõimas. Andrus Värnik, kellele ta samasuguse nõudmise esitas, üksnes vilistas selle peale ning põgenes tantsusaatesse Mart Sanderi kaitsva selja taha peitu.
Luige vastukäigust me juba jutustasime.
Kardipäeval (elitaarne transseksuaalide püha täpselt mardi- ja kadripäeva vahel, 18. novembril, Lõuna-Eestis paiguti ka madripäevaks kutsutud) kohtusid rivaalid Šoti klubis. Muidugi hakati kohe ärplema, kellel paksem rahakott ja kes järgmiseks missuguse väljaande ostab. Litsid mehed need uudisteportaalide omad.
Luik pildus sajalisi lauale, kuni kott tühjaks sai.
Seejärel pöördusid kõik Kruuda poole. Too ei lausunud sõnagi, seisis saksakambri lävel - paljajalu, igas varbavahes krabisev tuliuus Jakobson. Peale selle olid tal ka sõrmede vahed sajaliste ja väiksemate rahadega täis topitud.
Luik samaga vastata ei suutnud.
Juba seetõttu, et tal on ainult üheksa varvast.
Massimõrva telgitagused
Halastamatus meediasõjas vahendeid ei valitud. Nii otsustas Luik rünnata vastast kõige nõrgemast kohast ehk piltlikult öeldes pöidlad silma suruda. Avalikkusele oli juba aastaid teada Kruuda suur ja püha armastus kõikide k-tähega algavate asjade vastu: Kalev, kommid, kohukesed, kasum, Keskerakond, korruptsioon, tema ise. (Just selle tõttu oli ta saanud ka oma hüüdnime allilmas Kukkurkurat.)
Luik laskis Talleggis tappa 200 000 kana.
See oli valus. Esimest korda kaldus seni pidevalt Kruuda poole osutanud kaalukeel püsivamalt Luige kasuks. Kuigi ennastohverdavalt Kruuda kaitseks välja astunud roheliste päästeaktsiooniga õnnestus paar kuud hiljem suurem osa zombi'deks muutunud kanu külmunud mulla alt välja kaevata, näevad nad jõledad välja ning kaagutamise ja munemise asemel ropendavad ja näitavad keskmist varvast. (Päästetud kanad asuvad praegu Radisson SASi hotelli 24. korruse konverentsisaalis, mis vahepeal oli täiesti kasutamata. Üksnes tuul tuhises läbi katkiste aknaruutude ning ulus Urmas Oti häälega.)
Tagantjärgi tundub üsna loomulik, et järgmiseks ässitas Luik Keskerakonna ja kaudselt seega opositsiooniga seotud Kruuda vastu peaminister Andrus Ansipi enda. Esimene ähvardus lajatas 8. augustil Prahas Karli Ülikooli kõnetoolist, kus Ansip ennast ilmselt kindlamini tundis kui Eestis: "...ükskõik, mida te otsustate oma eluga peale hakata, olge valmis koostööd tegema, kompromissidele minema ja teisi kuulama. Täitke endale võetud kohustused. Ärge elage minevikus. Ja keskenduge sellele, mis on tähtis."
Kruuda ei lasknud seda endale kaks korda öelda ja keskenduski sellele, mis oli tähtis, ehk Ansipi elimineerimisele. Ta tegi diili UFO-spetsialisti Vahur Kersnaga. Kasutades maaväliste jõudude abi, peilis viimane välja Ansipi mantra, mis kõlab "Tule taevas appi!". Oskuslikult tähti ümber paigutades tegi Kersna sellest "Litse tuppa vea, A!". Ansip ise vahetust ei märganud, tema eraelu käis aga kiiresti ja põhjalikult alla, kuni Rein Lang eksitust märkas ja Ansipile vana mantra tagasi andis.
Peaminister loomulikult haudus säärase alatu teo peale kättemaksu. Ta käskis endise teletähe eksabikaasal Kadi Pedanikul Kersnast diskrediteeriv raamat kirjutada.
Pealkiri "Elajas nimega Vahur" mõeldi välja üheskoos.
Ähvardused läbi õllepudeli
Ansip kasutas oskuslikult ka oma vanu tutvusi Tartus. Ta hakkas Kersnale kodulinna õlletehase A. le Coq jõuluporteri siltide tagakülgedel saatma labaseid, kuid kurje ähvardusi. Uurija Andres Västriku sõnul on kaitsepolitsei kätte seni jõudnud kolm Ansipi kalligraafilise käekirjaga läkitust. Esiteks: "Anna andeks jõuluvana / pole täitnud oma kohust / luuletus ei hakka pähe / ja väga häid on väga vähe / Sulle on mul siin üks porter, / kingi meile suvekorter / siis sind ikka meeles pean / ja uuel aastal olen hea!"
Loomulikult muukisid spetsialistid koodi lahti, lugedes ainult iga rea esimesi sõnu: "Anna pole luuletus ja sulle kingi siis ja".
Anna all pidas Ansip silmas Anna-Maria Galojani, kes tõepoolest pole luuletus, vaid pigem kriminaalromaan. Ähvardus kinga anda ja seejärel veel millegagi jätkata on samuti ilmselge. Järgmises läkituses läks peaministri toon veel radikaalsemaks, luuletuse esimesed sõnad annavad kokku "pikalt tule võtad kohe kui jõulud rahu aisakellad!". Ansiplikult segasevõitu jutt viitab igavesele rahule, mis oponenti peagi ees ootab, saatjaks teispoolsusesse kellade helin.
"Mis puutub kolmandasse sõnumisse "vaata ajumaht niipalju et mul kuid väikest see", siis selle kallal murrab dešifreerijate rühm veel pead," lõpetab Västrik.
Sildisõnumite autorluse paljastamine mõjus Ansipile rusuvalt ning ta pidas isegi plaani USAsse põgeneda. Või nagu ta ise 30. novembril Stanfordi ülikooli Hooveri
Instituudis tunnistas: "Lubage mul alustuseks öelda, kui hea meel on mul siin olla. On äärmiselt meeldiv olla tagasi Californias."
Igaks juhuks saatis Ansip maale sugulaste juurde pakku ka oma mõlemad tütred, Mania ja Grandiosa.
Ainsaks positiivseks uudiseks oli esialgu see, et ETV juhtkond sõlmis Pedanikuga lepingu ning hakkas raamatut nägemata selle põhjal 200osalist seriaali väntama.
Pall oli taas Kruuda käes, kes selle oskuslikult mängu pani. Nimelt õnnestus tal oma krapsaka abilise, Morna linnapea tütre Ursula Palmi abil tülli ajada Ansipi erakonnakaaslased Kristiina Ojuland ja Anna-Maria Galojan. Ojuland sattus täielikku hüsteeriasse, kui sai Palmilt kuulda, et Galojan on Eesti Euroopa Liikumise kassast pihta pannud 700 000 krooni. Eksvälisminister röökis, et tema ei hakkaks alla miljonit sõrmegi liigutama.
Kange tüdruk Anna-Maria ei jäänud võlgu ning ähvardas Kristiina televiisori ekraanilt vibuga maha lasta.
Ehmunud Ojuland peitis ennast kappi Villu Reiljani luukere kõrvale. Isegi seal oli julgem kui telekaga ühes toas.
Kruuda jätkas pressingut. Järgmine Muumi kubises jällegi varjatud ähvardustest Luige suhtes. Kolmele nälginud hatifnatile joonistati külge Luige kõrvad.
Epiloog ehk igaühele oma
Jõulueelne periood toob Eesti meediamaastikule vähemalt näilise rahu. Kruuda ja Luik liituvad üksmeelselt Rootsi ja Poola meediamagnaatide sõjakäiguga Moskva vastu ning aitavad seal troonile seada Vale-Dmitri III, sünnipärase perekonnanimega Medvedjev. Pealegi selgub, et kahe ärihai kätte on koondunud kõik Eesti meediaturu likviidsed vahendid. Täpsemalt nõnda, et Luige käes on kogu papp, Kruudal aga nuts. Ülejäänud imevad käppa. Nii polegi nagu enam millegi pärast piike murda.
Magnaatide jõulupeol ühes Tallinna vanalinna kinnises klubis uhkeldab Luik uue ajalehega Kuldne Möla. See pidi olema tema kingitus, Bonniers polevat küll enne õhtut kätte tahtnud anda, aga tema ajanud vanamehele niikaua peale, kuni vanamees ütelnud: "Noh, võta's, ega sa mu hinge enne rahule jäta." Ja siis tema võtnud ka kohe.
Kui suurem viinaviskamine möödas, hakkab ta oma lehega kohe ühe juurest teise juurde käima, ise alalõpmata ühte ning sedasama korrates:
"Osta ära, Luukas! Osta ära, Leedo! Osta ära, Kägu! Osta ära, puhas kuld, näed, läigib nagu juudas. Proov kah peal, kas näed, viiskümmend kuus."
Lõpuks ostab Kuldse Möla ära jääkaru Franzu topis.
Kruudal aga on seljas uut moodi pintsak, eest kaelani kinni, kaeluse ja kaela vahel läigib helevalge krae. Tema on kaasa võtnud paar plaksuga kompvekki, niisugused, et niipea kui paberit kompveki ümbert hakkad ära võtma, kohe hirmus plaksakas käib.
Luik kutsub igaks juhuks demineerijad kohale.
