Kruuda tõde ja Luige õigus
On lõppeva aasta 8. oktoobri hommik. Oliver Kruuda
õpetab parajasti Arnold Rüütli lapselapsi Hans H. Luige Lexust
poritükkidega loopima. (“Olen väga looduslähedane inimene,
maapoiss ikkagi.”) Järsku tabab teda ebameeldiv üllatus.
Kiirest jooksust ähkiv kuller, maamees Koidu pruut Agnes teatab,
et kaks tema ustavaimat tankisti Luige vastu peetavas meediasõjas, Villu
Reiljan ja Ester Tuiksoo, on prokuratuuri uurimise alla võetud.
Muidugi ei saa Reiljan ega Tuiksoo aru, milles neid
süüdistatakse. Veel vähem saab sellest aru prokuratuur ise. Aga
süüdistama peab, muidu hakkavad akendest sisse lendama pudelid ja
plahvatama autod.
Tegelikult alustas sõda Kruuda ise, kes
juba 2006 ostis ära Luige lemmikajakirja Muumi ning hakkas selle
koomikseid omavoliliselt täiendama. Eriti suured muudatused tehti
Väikse My kujus, kellest sai praktiliselt Luige teisik. Seejärel
sirutas Kruuda oma aplad sõrmed ajakirja Sporditäht järele
ning käskis Gerd Kanteril parema läbimüügi nimel kettaheite
maailmameistriks tulla. See oli jällegi risti vastu Punahabeme huvidele,
kes oli Lembitu Kuusega kihla vedanud Virgilius Alekna peale ja kaotas
nüüd 500 krooni.
Siiski polnud Kruuda haare
kõikvõimas. Andrus Värnik, kellele ta samasuguse
nõudmise esitas, üksnes vilistas selle peale ning põgenes
tantsusaatesse Mart Sanderi kaitsva selja taha peitu.
Luige
vastukäigust me juba jutustasime.
Kardipäeval (elitaarne
transseksuaalide püha täpselt mardi- ja kadripäeva vahel, 18.
novembril, Lõuna-Eestis paiguti ka madripäevaks kutsutud) kohtusid
rivaalid Šoti klubis. Muidugi hakati kohe ärplema, kellel paksem
rahakott ja kes järgmiseks missuguse väljaande ostab. Litsid mehed
need uudisteportaalide omad.
Luik pildus sajalisi lauale, kuni kott
tühjaks sai.
Seejärel pöördusid kõik
Kruuda poole. Too ei lausunud sõnagi, seisis saksakambri lävel
– paljajalu, igas varbavahes krabisev tuliuus Jakobson. Peale selle olid
tal ka sõrmede vahed sajaliste ja väiksemate rahadega täis
topitud.
Luik samaga vastata ei suutnud.
Juba seetõttu,
et tal on ainult üheksa varvast.
Massimõrva
telgitagused
Halastamatus meediasõjas vahendeid ei
valitud. Nii otsustas Luik rünnata vastast kõige nõrgemast
kohast ehk piltlikult öeldes pöidlad silma suruda. Avalikkusele oli
juba aastaid teada Kruuda suur ja püha armastus kõikide
k-tähega algavate asjade vastu: Kalev, kommid, kohukesed, kasum,
Keskerakond, korruptsioon, tema ise. (Just selle tõttu oli ta saanud ka
oma hüüdnime allilmas Kukkurkurat.)
Luik laskis Talleggis
tappa 200 000 kana.
See oli valus. Esimest korda kaldus seni
pidevalt Kruuda poole osutanud kaalukeel püsivamalt Luige kasuks. Kuigi
ennastohverdavalt Kruuda kaitseks välja astunud roheliste
päästeaktsiooniga õnnestus paar kuud hiljem suurem osa
zombi’deks muutunud kanu külmunud mulla alt välja kaevata,
näevad nad jõledad välja ning kaagutamise ja munemise asemel
ropendavad ja näitavad keskmist varvast. (Päästetud kanad asuvad
praegu Radisson SASi hotelli 24. korruse konverentsisaalis, mis vahepeal oli
täiesti kasutamata. Üksnes tuul tuhises läbi katkiste
aknaruutude ning ulus Urmas Oti häälega.)
Tagantjärgi
tundub üsna loomulik, et järgmiseks ässitas Luik Keskerakonna ja
kaudselt seega opositsiooniga seotud Kruuda vastu peaminister Andrus
Ansipi enda. Esimene ähvardus lajatas 8. augustil Prahas Karli
Ülikooli kõnetoolist, kus Ans
ip ennast ilmselt kindlamini tundis kui Eestis: “...ükskõik,
mida te otsustate oma eluga peale hakata, olge valmis koostööd
tegema, kompromissidele minema ja teisi kuulama. Täitke endale
võetud kohustused. Ärge elage minevikus. Ja keskenduge sellele, mis
on tähtis.”
Kruuda ei lasknud seda endale kaks korda
öelda ja keskenduski sellele, mis oli tähtis, ehk Ansipi
elimineerimisele. Ta tegi diili UFO-spetsialisti Vahur Kersnaga. Kasutades
maaväliste jõudude abi, peilis viimane välja Ansipi mantra,
mis kõlab “Tule taevas appi!”. Oskuslikult tähti
ümber paigutades tegi Kersna sellest “Litse tuppa vea, A!”.
Ansip ise vahetust ei märganud, tema eraelu käis aga kiiresti ja
põhjalikult alla, kuni Rein Lang eksitust märkas ja Ansipile vana
mantra tagasi andis.
Peaminister loomulikult haudus
säärase alatu teo peale kättemaksu. Ta käskis endise
teletähe eksabikaasal Kadi Pedanikul Kersnast diskrediteeriv raamat
kirjutada. Pealkiri “Elajas nimega Vahur” mõeldi välja
üheskoos.
Ähvardused läbi
õllepudeli
Ansip kasutas oskuslikult ka oma vanu tutvusi
Tartus. Ta hakkas Kersnale kodulinna õlletehase A. le Coq
jõuluporteri siltide tagakülgedel saatma labaseid, kuid kurje
ähvardusi. Uurija Andres Västriku sõnul on kaitsepolitsei
kätte seni jõudnud kolm Ansipi kalligraafilise käekirjaga
läkitust. Esiteks: “Anna andeks jõuluvana / pole täitnud
oma kohust / luuletus ei hakka pähe / ja väga häid on väga
vähe / Sulle on mul siin üks porter, / kingi meile suvekorter / siis
sind ikka meeles pean / ja uuel aastal olen hea!”
Loomulikult
muukisid spetsialistid koodi lahti, lugedes ainult iga rea esimesi sõnu:
“Anna pole luuletus ja sulle kingi siis ja”.
Anna all
pidas Ansip silmas Anna-Maria Galojani, kes tõepoolest pole luuletus,
vaid pigem kriminaalromaan. Ähvardus kinga anda ja seejärel veel
millegagi jätkata on samuti ilmselge.
Järgmises
läkituses läks peaministri toon veel radikaalsemaks, luuletuse
esimesed sõnad annavad kokku “pikalt tule võtad kohe kui
jõulud rahu aisakellad!”. Ansiplikult segasevõitu jutt
viitab igavesele rahule, mis oponenti peagi ees ootab, saatjaks teispoolsusesse
kellade helin.
“Mis puutub kolmandasse sõnumisse
“vaata ajumaht niipalju et mul kuid väikest see”, siis selle
kallal murrab dešifreerijate rühm veel pead,” lõpetab
Västrik.
Sildisõnumite autorluse paljastamine
mõjus Ansipile rusuvalt ning ta pidas isegi plaani USAsse
põgeneda. Või nagu ta ise 30. novembril Stanfordi ülikooli
Hooveri Instituudis tunnistas: “Lubage mul alustuseks öelda, kui hea
meel on mul siin olla. On äärmiselt meeldiv olla tagasi
Californias.”
Igaks juhuks saatis Ansip maale sugulaste
juurde pakku ka oma mõlemad tütred, Mania ja Grandiosa.
Ainsaks positiivseks uudiseks oli esialgu see, et ETV juhtkond sõlmis
Pedanikuga lepingu ning hakkas raamatut nägemata selle põhjal
200osalist seriaali väntama.
Pall oli taas Kruuda käes,
kes selle oskuslikult mängu pani. Nimelt õnnestus tal oma krapsaka
abilise, Morna linnapea tütre Ursula Palmi abil tülli ajada Ansipi
erakonnakaaslased Kristiina Ojuland ja Anna-Maria Galojan. Ojuland sattus
täielikku hüsteeriasse, kui sai Palmilt kuulda, et Galojan on Eesti
Euroopa Liikumise kassast pihta pannud 700 000 krooni. Eksvälisminister
röökis, et tema ei hakkaks alla miljonit sõrmegi liigutama.
Kange tüdruk Anna-Maria e
i jäänud võlgu ning ähvardas Kristiina televiisori
ekraanilt vibuga maha lasta.
Ehmunud Ojuland peitis ennast kappi
Villu Reiljani luukere kõrvale. Isegi seal oli julgem kui telekaga
ühes toas.
Kruuda jätkas pressingut. Järgmine Muumi
kubises jällegi varjatud ähvardustest Luige suhtes. Kolmele
nälginud hatifnatile joonistati külge Luige kõrvad.
Epiloog ehk igaühele oma
Jõulueelne periood
toob Eesti meediamaastikule vähemalt näilise rahu. Kruuda ja Luik
liituvad üksmeelselt Rootsi ja Poola meediamagnaatide
sõjakäiguga Moskva vastu ning aitavad seal troonile seada
Vale-Dmitri III, sünnipärase perekonnanimega Medvedjev. Pealegi
selgub, et kahe ärihai kätte on koondunud kõik Eesti
meediaturu likviidsed vahendid. Täpsemalt nõnda, et Luige käes
on kogu papp, Kruudal aga nuts. Ülejäänud imevad käppa. Nii
polegi nagu enam millegi pärast piike murda.
Magnaatide
jõulupeol ühes Tallinna vanalinna kinnises klubis uhkeldab Luik uue
ajalehega Kuldne Möla. See pidi olema tema kingitus, Bonniers polevat
küll enne õhtut kätte tahtnud anda, aga tema ajanud vanamehele
niikaua peale, kuni vanamees ütelnud: “Noh, võta’s, ega
sa mu hinge enne rahule jäta.” Ja siis tema võtnud ka kohe.
Kui suurem viinaviskamine möödas, hakkab ta oma lehega
kohe ühe juurest teise juurde käima, ise alalõpmata ühte
ning sedasama korrates:
“Osta ära, Luukas! Osta
ära, Leedo! Osta ära, Kägu! Osta ära, puhas kuld,
näed, läigib nagu juudas. Proov kah peal, kas näed,
viiskümmend kuus.”
Lõpuks ostab Kuldse Möla
ära jääkaru Franzu topis.
Kruudal aga on seljas uut
moodi pintsak, eest kaelani kinni, kaeluse ja kaela vahel läigib helevalge
krae. Tema on kaasa võtnud paar plaksuga kompvekki, niisugused, et
niipea kui paberit kompveki ümbert hakkad ära võtma, kohe
hirmus plaksakas käib.
Luik kutsub igaks juhuks demineerijad
kohale.