5. märtsi varahommikul, kui trollijuht Aime esimest ringi tegi, märkas ta Mustika keskuse poolt suitsu tõusmas. Ta helistas oma mobiiltelefonilt häirekeskusse. Kell oli 5.41.

Nende minutite jooksul sai häirekeskus sarnaseid teateid ka naabermaja valvurilt ning Mustamäe elanikelt, kellel suitsuhais une oli viinud. Nüüd kihutas kohale asja uurima ka turvafirma G4S ekipaaž.

Kui esimene tuletõrjeauto Nõmmelt kobarpoeni jõudis, käisid leegid juba katusest välja ja tuli oli levinud paarisajale ruutmeetrile. Kell oli 6.04. Päästjad asusid hüdranti otsima ja avastasid selle raskesti ligipääsetavast kohast garaažide vahelt. Kella seitsmeks jõudis oma töökohale Mustika keskuse direktriss Valentina Liinsoo (pildil). Selleks ajaks oli katuse­plekk kuumuse käes grillifooliumina kokku käkerdunud ja tuletandril müttas viiskümmend päästjat kaheksast meeskonnast.

Kella üheksaks oli tulel piir peal ning esimesena saabunud ekipaažid said vahetuse üle anda ja lahkuda. Kella üheteistkümneks oli tuli enam-vähem kustutatud, kuid miljoneid kroone maksvast kaubast - elektroonikast, mööblist, tekstiilist - olid järel vaid grill­söed. Või kuumad hinnad, nagu teravkeelsed ütlesid. 

Selle kohta, kuidas täpselt 5. märtsi varahommikul kella viie ja kuue vahel sündmused arenesid, on kaubanduskeskuse omanikel ja tuletõrjujatel erinevad nägemused.

Juba õnnetuse päeval käidi ajakirjanduses välja oletus, et sprinklersüsteem ei hakanud tööle. Sama kiiresti hakkas sellele oletusele vastu vaidlema Mustika keskuse haldaja. Valentina Liinsoo ei ole mingil juhul nõus väitega, et sprinkler tööle ei hakanud. "Kust selline väide tuletõrje pressiteatesse jõudis, ma isiklikult aru ei saa! Ma olin põlengu juures - kõik oli ju märg," ütleb ta.

Tuletõrjujad nii ei arva, kuid nad ei taha esitada ka mingeid ­kategoorilisi väiteid enne kriminaaluurimise ­lõppu.

Sprinkler kujutab endast alarmi ja veejugade kombinatsiooni ning selle töö on likvideerida ohtlik olukord eos: anduri keemiline nina haistab kuuma ja tossu, laseb oma kraanid valla ning samal ajal hakkab turvapuldis tööle alarm. Mustikas oleks pidanud toimuma midagi sarnast, nagu juhtus Tartu ööklubis Maasikas. Paar kuud tagasi püüdis seal üks tantsuline oma tüdruksõpra sprinkleri külge riputada, mille tulemusel pahises klubilistele tund aega külma dušši kaela ja klubi põrandale moodustus viie sentimeetri sügavune bassein. Mustika keskuses 5. märtsi varahommikul kahjuks midagi sellist ei juhtunud.

"Ruum oli täis paksu suitsu ja tuld, kohapeal oli raske hinnata, kas laest tuli vett või ei, "ütleb esimesena tulekoldesse jõudnud Nõmme päästekomando rühmajuht Jaanus Sarapuu ja lisab: "Kõik spinklersüsteemid on mõeldud selleks, et ei tekiks sellist tulekahju. Sel eesmärgil neid ju paigaldatakse. Kuna see ei olnud kustutanud - järelikult ta kas ei töötanud või oli valesti paigaldatud."

Selleks ajaks, kui tegelikuks kustutamiseks läks, oli tuli saanud vabalt levida vähemalt pool tundi, ütleb tulekahju arengu modelleerimise arvutuste põhjal Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Peeter Randoja.

Veel tulekahjueelsel õhtul oli sprinkleriruumis askeldanud turvafirma G4S tehnik. Nädal varem oli Päästeamet keskuses korraldanud põhjaliku inspekteerimise - see lõppes vaid väikese märkusega mööblipoe ebapiisava turvavalgustuse aadressil. "Nende hinnangul oli kõik korras ja keda me siis veel usaldame kui mitte Päästeteenistuse enda koostatud akti?" ütleb Liinsoo.

"Meie andmetel jõudis signaal turva­firmasse, see tähendab, et süsteem hakkas tööle. Iseasi, kas sealt vett ka tuli," möönab direktriss.  Ta leiab hoopis, et tuletõrje kohale jõudmine kell 6.04, ligi pool tundi pärast info laekumist, on liigne venitamine. Ja ­kuidas neil vee kättesaamisega nii kaua sai minna, imestab ta.

Tuletõrjet kaitsev Peeter ­Randoja imestab aga neid ­kliente, kes usaldavad tulekahjust teatamise turvafirmale. "­Turvafirma saab signaali oma turvapulti ja sõidab siis kohapeale vaatama, mis lahti on, ja alles seejärel teatab häirekeskusse." Mustika juhtum kinnitab, et selline süsteem on liiga kohmakas ega päästa tuleõnnetusest.

Mustika keskuse tulekahju põhjuste uurimisega tegeleb praegu terve armee eksperte: Päästeameti menetlejad ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid töötavad n-ö ametliku kriminaalasja raames, Ergo kindlustus on palganud oma sõltumatu eksperdi ning ka elektroonikapoe On-Off omanikel on oma ekspert. Põhjus on mõistagi raha. Endise olukorra taastamiseks vaja minevad sada miljonit krooni on praeguseks tunnistatud juba liiga optimistlikuks hinnanguks.

Kes selle summa välja käib? Kas ainult Ergo? Vaidlus taandub keeruliseks tehnoloogiliseks tõestustejadaks, mille lõppu eksperdid ei julge ennustada. Kas süsteem oli automaatjuhtimise peal? Kui ta oli seatud käsijuhtimisele, siis miks? Kas pärast surve kontrollimist oli kraan ülepea avatud või oli unustatud kinni?

Kaubanduskeskusel on kiire, sest rentnikel on omad lepingud, mis võimaldavad ärikatkestusest põhjustatud kahjud pinna omanikult sisse nõuda.

Mustika keskuse ajalugu

  • Keskuse omanik on perefirma Combinent OÜ, kus aktsiad jagunevad suurosanikest vendade Aivar (pildil) ja Andrus Leinemanni ning nende väikeosanikest sugulaste vahel. Vennad on alati mahtunud ka Äripäeva miljonäride edetabelisse.
  • Kaubanduskeskuse kõige kuulsusrikkamad päevad jäävad Kadaka turu aegadesse, mil sinna transporditi otse sadamast bussitäite kaupa soomlasi piraatkaupu ostma.
  • Esimesed müügiletid Türgi ja Poola päritolu riidekraamiga seati üles juba endise Tallinna aiandussovhoosi kasvuhoonesse 1992. aastal.
  • Mustika keskuse viisaka välimuse, ent tühjapoolse sisu sai kobarpood 2004. aastal.  

Kui sprinklerist on kasu olnud:
Selveri Jäämasina juhtum (12. dets 2008)

Öösel süttis ühes Tallinnas asuva Selveri poeketi kohvikus jäämasin.

Häirekeskus sai öösel kell 1.48 teate, et Selveris asuvast kohvikust tuleb suitsu. Päästemeeskondade saabumise ajaks oli tööle hakanud ka automaatne tulekustutussüsteem, hingamisaparaatidega päästjate ülesandeks jäi jäämasin suitsusest ruumist eemaldada ning ruumid ära tuulutada. Õnnetuses inimesed kannatada ei saanud, kohvik sai tugevaid vee- ja suitsukahjustusi.

Puidutööstuse õliradiaatori juhtum
(24. märts 2009, keset päeva)

Laes olnud autonoomne pulberkustuti summutas Tallinnas Kauba tänaval asuvas puidutööstuse puhkeruumis tulekahju, mille põhjustas süttinud õliraator.

Päästjate abi sündmuskohal praktiliselt vaja ei läinud, sest õliradiaator oli küll süttinud ja lähedal asuvasse seina augu põletanud, kuid seejärel käivitus puhkeruumi lakke kinnitatud autonoomne pulberkustuti ja summutas tärkava põlengu. Samal ajal jõudis tulekahjuteade ka automaatse teavitussüsteemi kaudu ettevõtet valvava turvafirma juhtpulti.

Rimi lao ­prügikonteineri juhtum 
(15. märts 2009, ­südaöö)

Põrguvälja teel Rae vallas põles prügikonteiner, põlengu põhjustas konteineri paiknemine lambile liiga lähedal ja tulekahju kustutas sprinklersüsteem.

Allikas: Põhja-Eesti Päästekeskus