Kui must on Olari Taali minevik?
Teisipäeval, 8. detsembril tuleb Tallinna halduskohtus arutusele Olari Taali kaebus, et tunnistada õigusvastaseks finantsinspektsiooni kaks kirja.
Taotluse täpne sisu pole teada. Taal ütleb, et “tegemist on sügavalt isikliku, kuid põhimõttelise vaidlusega, mida ma ei soovi kommenteerida”. Ka finantsinspektsioon teatab, et hoiab suu kinni.
Kuid mitu allikat väidavad, et Olari Taal ärritus finantsinspektsiooni soovituste peale, millest oli sisuliselt võimatu keelduda – samamoodi nagu ühest ilmakuulsast ettepanekust Mario Puzo maffiaraamatus “Ristiisa”.
Tüli puudutab Taali minevikku ja osalemist EfTEN Capitali juhtimisel.
Tegemist on kompaniiga, mis osaleb aktiivselt Eestis toimuvas rikkuse ümberjaotamises. Tema veebiküljel vahelduvad sellised mõtteterad nagu “olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis” (Lennart Meri) ja “see, kes suudab ette näha kolm päeva, on rikas järgmised 3000 aastat” (Jaapani vanasõna).
EfTENi lõi uue põlvkonna kasumikütt Viljar Arakas. Firma osanikeringi kuuluvad näiteks IT-ettevõtja Jaan Pillesaar, Hansapanga üles ehitanud Hannes Tamjärv, kinnisvaraässad Olav Miil ja Arti Arakas ning ka Olari Taal.
Üheteist aasta tagune jama
Mullu palus EfTEN Capital finantsinspektsioonilt luba saada fondivalitsejaks.
Inspektsioon soovitas omakorda kaaluda, kas Olari Taal sobib firma nõukogu liikmeks.
Põhjuseks ärimehe taust. Investeerimisfondide seaduse kohaselt peab fondivalitseja juhtidel olema “laitmatu ärialane maine”. Taalile sai saatuslikuks 12 aasta tagune nn Daiwa skandaal, kus grupp mänedžere eesotsas Taaliga võttis Hoiupangale suuri rahalisi kohustusi ning varjas neid avalikkuse eest.
Pärast kaht aastat uurimist sai selgeks, et Taal polnud toime pannud midagi seadusevastast. Kohtuni asi ei jõudnud.
Daiwa skandaalist hoolimata jätkas Taal Mart Siimanni valitsuse siseministrina. Ja kuuldavasti sarjas ta finantsinspektsiooni seoses segadustega Maapanga põhjaminekul, sest inspektsioon pani kahjuhinnangutega mitmekordselt mööda. Ehk pole välistatud, et praeguse tüli taga võib olla isegi mingi tol ajal tekkinud põlgus ja vimm.
See oli ju kõigest kiri
Finantsinspektsioon ei andnud seekord EfTENile ja Taalile käske, vaid soovitusi. Kuid igaüks, kes on Eestis vähegi kuulnud midagi finantsinspektsioonilt mõne loa taotlemise kohta, teab, et sedasorti soovitused on sellised, millest asjassepuutuvad peavad “õigesti aru saama”.
Ekspressi teada andis inspektsioon EfTENile märku, et kui Taal jätkab nõukogusse kuulumist, siis võib firma loataotluse rahuldamine hakata venima.
Olari Taal lasigi end nõukogust eemaldada ja kuu aega hiljem sai EfTEN fondivalitseja litsentsi. Taal eraisikuna ei jätnud aga jonni, vaid kaebas asja kohtusse.
Finantsinspektsioon kaitseb end tõenäoliselt väitega, et tegemist oli vaid kirja, mitte otsusega, ning nõukogu väljavahetamine oli EfTENi omanike täiesti vabatahtlik otsus.
Taal aga surub ilmselt asjaolule, et seda soovitust sai võtta ainult käsuna. Sisuliselt sätib ta end vabatahtlikult katsejänese rolli, kelle peal testitakse, kui palju võimu saavad järelevalveametnikud endale lubada.
Kohtuasja muudab veelgi pikantsemaks tõik, et kuu aega tagasi teatas EfTEN, et taotleb finantsinspektsioonilt tegevusloa laiendamist, sest lõi Kristjan Lepikuga kahasse uue varahaldusfirma.
Lepik on nutikas noore põlvkonna ärimees, kuid temalgi on märk küljes. Mõni aasta tagasi oli ta üks osapool nn SECi skandaalis, kus LHVs töötanud väärtpaberivõlureid kahtlustati Ameerika börsil kasumi lõikamises keelatud siseinfo abil.
Lepikut ei mõistnud juhtunus keegi süüdi. Kuid finantsinspektsioon saaks vajaduse korral tõstatada küsimuse, kas tema äriline maine on laitmatu.
Kes on võrdsematest võrdsem?
Samas võib väita vastu, et LHV sai ju hiljuti pangalitsentsi, kuigi panga eestvedaja Rain Lõhmus oli SECi skandaalis kõrini sees.
Ja mis veelgi kummalisem: finantsinspektsioon ei ole ärilisele mainele viidates kippunud võtma litsentsi näiteks Veljo Kuuse firmalt, keda Toomas Rüütmann süüdistas Rakveres asuva kaubanduskeskuse kaaperdamises, ega Rain Tamme Gildilt, kelle maine on pärast Aseri lambafondi ja Arbitrage riskifondi kaotusi auklikum kui sõelapõhi.
Kui nende taust ei sega finantsinspektsiooni, siis miks segab Taali oma? Või töötab inspektsioon lihtsalt liiga aeglaselt ning otsuseid Kuuse ja Tamme osas pole veel sündinud?
Õigusriigis peab tuld andma kõigile võrdselt või üldse mitte.
PS Pärast loo mustandiga tutvumist teatas finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld: “Mingit “käsku” ei ole finantsinspektsioon andnud. Tõsi on see, et järelevalve ja EfTENi loataotlejate vahel toimus tegevusloa menetluse raames arutelu. Selle käigus jõuti järeldusele, et Olari Taali laitmatu ärialase reputatsiooni küsimus (nn fit&proper menetlus) nõuab täiendavat aega ning võib pikendada EfTENi loataotluse menetlust. Saatsime kirja meile teadaolevate asjaoludega nii EfTENile kui Olari Taalile. Kokkulepe oli, et EfTENi advokaadid esitavad meie kirjale selgitused. Neid ootame siiani – saime vaid kohtukutse.
Meil on üleval mitmeid kahtlusi. Finantsinspektsioon peab täitma oma hoolsuskohustust. Me peame oma töös alati arvesse võtma kõiki meile teadaolevaid asjaolusid. Mida rohkem neid on, seda pikemaks võib loogiliselt võttes mis tahes loataotluse menetlus kujuneda. Arvestades Daiwa kaasuse osas varem tehtud menetlusi, nõudis Olari Taali laitmatu ärialase reputatsiooni hindamine paratamatult täiendavat aega.”
Miks on finantsinspektsioon viimasel ajal nii aktiivne?
- Ühest küljest on see seotud parema kaadrivaliku ja töö kvaliteediga.
- Näiteks pärast vahelejäämist Ameerika börsil ehitati inspektsiooni nõudel LHVs üles efektiivsem sisekontrolli mehhanism. Just selle kaudu sai inspektsioon hiljuti infot, et SEB Enskilda analüütik teeb kahtlasi tehinguid Eesti Telekomi aktsiatega.
- Teisalt tulevad vead paremini välja just majanduslanguse ajal. Kuna paljudel ärimeestel on raske, siis kaebavad nad juhtunust finantsinspektsioonile. Seda tegid näiteks Arco Vara suuromanikud, kes pelgasid, et Toomas Tool võtab turuga manipuleerides neilt firma üle.
- Võimalik, et ka eespool toodud analüütik jäi vahele just seetõttu, et keegi (LHV ise?) sai kahju tema tehingutest Eesti Telekomi aktsiatega ja tundis kaotuse asjaolude vastu tavapärasest rohkem huvi.
