126 käärihoopi 200 krooni nimel 

9. mail, kui Eesti üldsus arutles selle üle, kas president Rüütel ikka pidanuks võtma osa Moskvas toimuvatest võidupüha pidustustest, võtsid Tabivere elanik Jaan ja tema elukaaslane pisut napsu. Jaanil oli just olnud pensionipäev. 

Mehe enda ega ka tema elukaaslase elu polnud kiita. Jaan oli juba mitu aastat ratastooli aheldatud, kaaslasel aga kunagise raske peatrauma tõttu kerge vaimne puue. Vanapaari väikeses majas Tabivere serval oli seekord ka kaks külalist – äsja samasse külla elama kolinud Mari ja tema õde Katrin*. Vanapaaril olid nad külas esimest korda. Tulnud kohale selleks, et veidi pidu pidada, õigemini viina võtta.

Pole täpselt teada, mis õhtu jooksul juhtus, kuidas napsuvõtmine algas ja kuidas kulges. Millest räägiti ja mida selles majas õhtu jooksul korda saadeti. Lõppes see koosviibimine aga jubedaimal moel.

Hommikul, kui Jaani elukaaslane oma voodis ärkas, leidis ta enda kõrvalt tundmatuseni moonutatud mehe laiba. Jaani nägu, kael ja käed olid tihedalt täis pisikesi haavu, põrand ja voodi piltlikult öeldes lainetasid verest. Vereloigus vedelesid käärid…

Kiirabi konstateeris peremehe surma. Põhjuseks suur verekaotus.

Kohtuarst luges tema kehal hiljem kokku 126 nendesamade vereloigus vedelnud kääridega löödud haava. Surmavaks osutus neist üks. See, mis vigastas kägiveeni.

Politsei pidas kaks õde mõrvas kahtlustatavatena kinni samal hommikul, kui leiti Jaani laip. Süüdistuse kohaselt hoidis üks õdedest ohvrit kinni, sel ajal kui teine meest kääridega lõi. Lahkudes võtsid naised kaasa 200 krooni tapetu pensioniraha, märgitakse süüdistuses.

Ülekuulamisel on õed rääkinud, et nad ei mäleta juhtunut üldse. Samas nad tunnistasid, et tõesti lõid meest, aga mitte  n i i  palju kordi. Jaanuaris toimunud kohtuistungil tulid nad lagedale kolmanda teooriaga – andsid mõista, et ohver üritas neid seksuaalselt ahistada. Pärast selle versiooni kuulmist palus prokurör istungi kinniseks kuulutada. Asja arutamine jätkub 3. aprillil.

Jube kiremõrv Paldiskis

Juhul, kui mõrva üksikasjad leiavad kohtus sellisel moel kinnitust, on Tabivere jõhker veretöö paljuski sarnane 1996. aasta augustis Paldiski linnas toimunud mõrvaga, mis toona Eestit vapustas.

Ka seal olid kohtualused kaks noort naist, kes süüdistuse kohaselt panid toime eriti piinava ja julma mõrva.

Naised lämmatasid põrandal alasti lebanud kinniseotud käte ja jalgadega ohvri näole asetatud kilekotiga, toppisid talle suhu käteräti ja lõid teda noaga, katkise klaaspokaali põhjaga, teetassi killu ja kruvikeerajaga kehasse ning telliskiviga pähe. Ühtekokku tekitasid naised ohvrile 184 haava. Mehe seljale tekitati põletushaavu.

Kohtus väitsid süüdistatavad, et viibides ohvri korteris, kavatsesid nad tegelda grupiseksiga, mistõttu riietusid lahti. Lisaks väitsid naised, et mehe enda soov oli astuda sugulisse vahekorda kinniseotud käte ja jalgadega.

Kohtuistungil ei võtnud naised omaks neid vägivallategusid, mis  e i   p õ h j u s t a n u d  mehe surma. Nad eitasid lämmatamist kilekotiga ja põletushaavade tekitamist. 1997. aasta märtsis mõistis Harju maakohus naised purjuspäi sooritatud julmas tapmises süüdi.

* Osaliste nimed muudetud

Teised juhtumid

2002. aasta uusaastaööl kella nelja paiku kogunes ühes Sillamäe korteris neljaliikmeline seltskond. Keskealine peremees ja kolm neiut – 15-, 17- ja 22aastane. Joodi samagonni. Ühel hetkel, nagu neiud hiljem kohtus väitsid, tegi peremees neist vanimale ettepaneku seksiks. Lähenemiskatsest vihastunud piiga haaras noa, lõi sellega peremeest kätte ning kutsus teised tüdrukud endale appi. Tema 17aastane kaaslane võttis köögist teise noa ja kahepeale kokku löödi mehele pähe, rinda, kõhtu ja kaela 44 haava. Mees suri. Kolmas tüdruk pani samal ajal korteri uksed lukku ja keeras muusika valjemaks, et ruumis toimuv väljapoole ei kostaks. Lahkudes võtsid neiud kaasa televiisori ja tühjendasid külmkapi. Televiisor müüdi paarisaja krooni eest maha, saadud raha eest osteti amfetamiini.

Laiba leidis kaks päeva hiljem korterisse vanaisa otsima läinud laps.

***

8. märtsil 2003 tähistasid Svetlana ja Vera naistepäeva. Peo käigus mindi riidu. Tüli lõppes hirmsa veretööga. Üks naistest lõi oma kaaslast 13 korda kirvega pähe. Kannatanu suri sündmuskohal.

Kaaslase tapnud Svetlana seletas hiljem kohtus, et korjas koos ohvriga plastpudeleid. Taara müügist saadi 300 krooni, raha jäi Vera kätte. Õhtul võeti viina. Järgmisel hommikul läks Vera välja ja kui tagasi tuli, oli purjus ning kogu raha ära raisanud. Aga Svetlanal tuli järgmisel päeval maksta elektriarve. Nõnda saigi ta vihaseks, haaras kirve ja…

Pärast tapatööd keeras laiba vaiba sisse ning palus naabritel kutsuda politsei.

***

24. juunil 2001. aastal tappis Jelena oma abikaasa Sergei, lüües talle korduvalt kirvega pähe. Kohtus tunnistas Jelena end kuriteos süüdi ja seletas, et tarvitas koos mehega alkoholi. Nende vahel tekkis tüli, mille käigus mees hakkas teda peksma. Pärast seda läks ta verandale suitsu tegema, kui tuli tagasi, nägi, et mees magab. Seejärel läks ta esikusse, võttis kapist kirve, lõi sellega mehele mitu korda pähe, jätteski kirve pea sisse. Jooksis korterist välja ja palus ühel tuttaval kutsuda kiirabi. Tappis mehe, et lõpetada kooselu, mida ta ei olnud suutnud teisiti lõpetada. Jelena seletas, et tema ja mehe vahel olid sageli tülid, kaklused. Mehe peksmise tõttu oli ta mitmel korral pöördunud traumapunkti.

Psühhiaater: "Naised on lihtsalt põhjalikumad"

Ekspress uuris, mis võiks olla nende tavamõistusele vastuvõetamatute juhtumite psühholoogiline seletus.

Tallinna Psühhiaatriakliiniku peaarst doktor Imre Rammul ei arva, et naised on meestest julmemad. Küll tõi ta esile mitu võimalikku põhjust, mis seda sorti erakordseid veretöid võiksid selgitada.

Miks naised tapavad? Kas meestel ja naistel on tapmisel erinevad põhjused, motiivid...?

"Kui tapmine toimub majanduslikel motiividel või ka ükskõiksusest ohvri kannatuste vastu, siis arvan, et neil juhtudel olulisi soolisi erisusi ei esine – lihtsalt mõrvarmemmede osakaal on suhteliselt väiksem. Seevastu sadistlikud mõrvad jäävad valdavalt meeste pärusmaaks. Naiste puhul võib sadistliku maiguga mõrvasid juhtuda sellisel juhul, kui seksimängudel saavutatakse ekstaatiline seisund ja sündmused väljuvad kontrolli alt. Tüüpiline on, et tegemist on siis grupiviisilise tegevusega ja kaasneb kas narkootiline või alkoholijoove.

Samuti on naised osalenud rituaalsetes mõrvades, olles mingi ususekti liikmed. Isiku agressiivsus sõltub oluliselt meessuguhormoonide tasemest organismis nii loote kriitilistel arenguperioodidel kui ka aktuaalselt – otse loomulikult on see meessoo esindajatel kõrgem. Mitte ilmaasjata ei ole loomapidajatel olnud tavaks eemaldada isasloomadelt munandid saavutamaks rahulikku meelt ja tublimat kaaluiivet."

Millega seletada, et naised tihtipeale tapavad eriti julmal viisil?

"Seda väidet ei julgeks ma kinnitada – pigem on nii, et kui naine teostab sellise vägivallaakti, siis toimub see sellise põhjalikkusega, et üle tappa ei ole vaja. Selline käitumine võiks olla ajendatud asjaolust, et naine on tavaliselt mehest nõrgem ja "lohakalt tapetud" mees võib vastata omapoolse vägivallaga, mida naine ei suuda ohjata. Mees võib tappa ka niisuguse afekti ajel, mis toimub mingi ühekordse või lühiajalise konflikti pinnal. Kui naine mõrvab oma mehe, siis on enamasti tegemist situatsiooniga, mil mees on teist poolt pikema aja vältel alandanud ja/või piinanud ning kannatuse katkemisel on välja valada s u u r   v i h a."

Politseiameti psühholoog Helle Niit märgib, et rohkem kui saja terariistahoobiga tapmised kuuluvad meeleheitliku käitumise näidete hulka - "ma ei tea, mida tegin...", mis on seletatav ilmselt pikaaegse ohvri sügavale ladestunud viha ja raevu vallandamine, kes lõpuks üritab nii oma rollist pääseda. Üldiselt, leiab Niit, välistab omaksvõetud sooroll naistele otsese vägivaldse käitumise, mille tulemusena õpivad naised oma agressiooni välja elama kaudselt. Aga näiteks militaarse koolituse käigus võivad naised "mehistuda", muutudes võrdselt meestega külmaverelisteks tapjateks.